Linnuatlase ringkiri

Ringkirja tellimine

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub uue Eesti haudelindude levikuatlase vabatahtlikke ja teisi asjast huvitatuid liituma linnuatlase ringkirjaga. Uudiskirjas jagame ülevaateid linnuatlase koostamise edenemisest, nõuandeid ja soovitusi välitööde tegemiseks, andmete sisestamiseks ning muud asjakohast. Ringkirja tellimiseks täida see vorm. Tellimusest saab igal hetkel loobuda.

Ringkiri 22.04.2025: Head linnuatlase praegused ja tulevased kaastöölised!

On suur rõõm tõdeda, et atlasetööd koguvad jõudsalt hoogu ning tänaseks on sisestatud juba ligi 23 000 võimaliku, tõenäolise või kindla pesitsuskindlusega vaatlust. Aitäh kõigile panustajatele! Iga päev laekub ligi 1000 uut vaatluskirjet, kuid pesitsushooaeg alles kogub tuure ning mitmed kaugrändurid pole meile veel jõudnudki. Atlase töörühm jälgib jooksvalt sisestatud andmeid, sh pöörab põhjendatult suuremat tähelepanu just pesitsuskindluse koodide kasutamisele. Alljärgnevalt toob töörühm välja seni silma hakanud peamised problemaatilised teemad ja kitsaskohad, millele palume erilist tähelepanu pöörata vaatlusele pesitsuskindluse koode lisades:

• Palun vaadake veelkord üle atlaseandmete kogumise juhend, sest mõne koodi tõlgendamine on võrreldes eelmiste atlastega pisut muutunud või täpsustunud.
• Atlasekoodi ei peaks üldse märkima rändesalkade, aga ka territooriumidele laiali hajumata kogumite puhul. Praegu on võimaliku pesitsejana näidatud nt tutkas (salgad põldudel, mis liiati pole pesitsusbiotoop), jääkoskel (50-isendiline salk), siidisaba salgad, suur-laukhani (500-isendiline parv) jmt.
• Kaks eelnevat näidet võiksid vaatlejaile ühtlasi meenutada, et enne atlasekoodi lisamist tuleks hoolega kaaluda, kas vastav liik Eestis üldse (regulaarselt) pesitseb. Küllap laekub ka selle atlase käigus teavet uutest (juhuslikest) haudelinnuliikidest, aga nende pesitsemist tuleb tõestada. Näiteks väikekoskel on Narva veehoidlal kunagi pesitsenud, aga varakevadel kohatud üksikisend ei anna veel alust atlasekoodi märkimiseks. Külades ja eramupiirkondades märgatud siidisabasalgad on kahtlemata väärt PlutoFis registreerimist, kuid pesitsuskindlus tuleks selgi juhul lisamata jätta (juba seetõttu, et tiheasustusala pole selle liigi pesitsusbiotoop).
• Teisalt on Eestis mitmeid, sh kogenud linnuvaatlejaid, kes vaatlusandmeid PlutoFisse küll sisestavad, kuid jätavad pesitsuskindluse koodi ka eeldatavatele haudelindudele panemata. Seetõttu on näiteks rannalindude atlasekaardid märksa tühjemad, kui kõigi sisestatud andmete põhjal võiks eeldada. Atlaseaastail 2025–2030 on kahtlemata oodatud kõigi vaatlejate panus; puuduvaid koode saab PlutoFisse lisada ka tagantjärele.
• Koodi M saab kasutada üksnes paarituvate isendite või paari ilmselge paarumiskäitumise kohta. Seega ei saa seda koodi märkida üksikisendi vaatluse korral. Paraku on andmebaasi jõudnud mitmeid teateid iseendaga paarituvast metskurvitsast (16-st M-st 11), tikutajast (11-st 5), tedrest, rähnidest, kaelustuvist, väike-konnakotkast, hiireviust, jäälinnust jne.
• Koodi P ei tohiks kasutada paare mitte moodustavate liikide puhul (praegu on seda pandud mh. metskurvitsale ja metsisele).
• Koodi T saab kasutada siis, kui vaadeldud isend või paar on püsinud eeldataval pesitsusterritooriumil vähemalt nädala. Paraku on andmebaasi jõudnud T-sid ka äsja saabunud liikide kohta, samuti siis, kui vaatleja on külastanud konkreetset ruutu sel aastal alles esimest korda.
• Ülelendavate lindude puhul peaks kasutama koodi 0 või pesitsuskoodi üldse panemata jätma, sest nad pole ju seotud pesitsusbiotoobiga.
• Koodi VP on märgitud mitmele suluspesitsejale (tihased, hakk, põldvarblane, kuldnokk, rähnid), kelle puhul pole üldjuhul võimalik haudumist tuvastada. Eeldatavat pesaõõnt külastavale linnule sobib kood K, pesa ehitamise korral E. Kui kevade edenedes hakatakse poegi toitma, saab kasutada koodi VT, häälitsevate poegade puhul PP – aga sinna läheb veel aega.
• Juba on laekunud esimesed vaatlused pesitsuskindlusega HR. Vanalind ründab vaatlejat või meelitab teda vigast teeseldes eemale enamasti poegadega pesa või pesakonna juures, mistõttu selle koodi kasutamiseni läheb veel mõnevõrra aega. Eeldatava pesa juures närviliselt käituvale linnule sobib R, pelga ärevushüüu kuuldatoomise puhul oleks seegi kood ülepingutus (eriti kui isend lendab eemale). Mõnel liigil (nt käblik, hallrästas, punarind) on kutse- ja ärevushüüd samad või sarnased, siis saab koodi R kasutada üksnes linnu käitumist arvestades.
• Ülepüüdlikkusest tulenevaid vigu ilmneb ka koodi VT märkimisel: aprillis pole pesapoegi, kellele toidu kandmist see kood ju kajastab, ei hiireviul ega jõgitiirul. Kuidas on vaatleja suutnud tuvastada toidu kandmist kiivitaja- ja suurkoovitajapoegadele, jääb atlasetöörühmale arusaamatuks.
• Linnu nime sisestades peab hoolikalt jälgima, et etteantud valikust valitaks liik (mitte perekond). Praegu on sisestatud "hüüp (perekond)" Luua ruudus, mitu perekonna tasemel vaatlust (kirjurähn, punarind, käblik) Ämmuste ruudus jne. PlutoF GO-s ei ilmu perekonnad valikusse, kui "Taseme piirang" on sisse lülitatud. Sisestatud perekonna tasemel takson jääb oranžile taustale. PlutoFi meeskond tegeleb probleemi lahendamisega, ent see võtab aega.
• Taksonoomiliste muutuste tõttu on etteantud liikide nimestikku jäänud nii vares (Corvus corone; peaks tegelikult olema mustvares) kui ka hallvares (Corvus cornix). Eestis pesitseb üksnes hallvares, seetõttu tuleks seni atlaseandmestikku sisestatud 17 Corvus corone isendit PlutoFi töölaual parandada. Loodame eksitava vareseliigi nime sisendite hulgast peatselt eemaldada.

PlutoFi töölaua iseärasuste tõttu ei ole töörühmal praegu võimalik eelmainitud küsitavaid koode või liiginimetusi parandada, vaid üksnes vaatlusi andmebaasist eemaldada. Vältimaks viimast loodame, et saate seni enda sisestatud andmed üle kontrollida ning teha vastavad parandused ise. Vajadusel saadab töörühm ka personaalseid pöördumisi, kuid selleni võime paljudel juhtudel jõuda alles tegelikul toimetamishooajal sügisel.

Mistahes kõhkluste või küsimuste korral pöörduge julgesti atlas@eoy.ee.

Projekti "Eesti linnuatlase koostamine" toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
IT-arendusi teeb Cloudberry Solutions OÜ.