Mida teha, kui kortermajas elav naaber toidab oma aknalaual või rõdul linde?

Kui kortermajas elab inimene, kes toidab tuvisid või muid suuri linde oma rõdul, aknalaual või otse maja ees, tuleb kõigepealt proovida temaga sõbralikult vestelda. Räägi temaga rahulikult ning too välja, miks see tegevus teisi häirib ja millised on võimalikud kahjud:

• maha visatud toidujäätmed suurendavad näriliste hulka maja ümbruses;
• tuvid ja teised linnud võivad levitada haigusi, mis ohustavad ka inimesi;
• suurte lindude väljaheited võivad kahjustada autosid ja maju;
• saiatoodete ja muu töödeldud toidu pakkumine võib lindudele pikas perspektiivis ohtlik olla;
• valimatu lisasöötmise piirkonnas võib suureneda näiteks vareslaste arvukus, mis võib omakorda pärssida värvuliste pesitsemist ja kokkuvõttes vähendada liigirikkust.

Keelamise asemel võib pakkuda ka kompromissi. Näiteks paluda, et kui keegi tõesti soovib linde toita, teeks ta seda majast veidi eemal. Soovi korral saab püstitada väikese linnusöögimaja, et toidujäätmeid niisama maha ei visataks.

Kui palvetele ei reageerita ja ülaltoodud argumente eiratakse, võiks uurida, kas kohaliku omavalitsuse heakorraeeskiri reguleerib loomade toitmist või prügi maha viskamist.

Abi võib olla ka viitamisest korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lõikele 1, mille järgi korteriomanik on kohustatud kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mis rikuks eset rohkem kui seda teeks selle eesmärgipärane argikasutus. Samuti on võimalik lisada korteriühistu kodukorda vastavasisuline keeld, kuid ka see ei pruugi tagada, et inimene lindude toitmise täielikult lõpetab.

Siiski on mõistlik enne paragrahvide ja keeldudega ähvardamist proovida olukord lahendada sõbralike vestluste kaudu. Vastasel juhul võib inimene võtta kaitsepositsiooni ning muutuda veelgi jonnakamaks.