Mida teha „hullu metsisega”?

Kevadisel pesitsusajal (veebruarist maini) võib juhtuda, et metsateel, matkarajal või isegi koduõuel tuleb vastu ebatavaliselt julge ja pealetükkiv metsisekukk. Ta võib agressiivselt häälitseda, inimesi jälitada, tiibu lehvitada või isegi rünnata. Sellist lindu nimetatakse rahvasuus „hulluks metsiseks“.

Kevadisel pulmaajal kogunevad metsisekuked mängualadele, et omavahel mõõtu võtta ja emaslindude tähelepanu pälvida. Mõni isend hakkab hormonaalse regulatsiooni häire tõttu ebaharilikult käituma. Tavaliselt on need noored kuked, kes ei pääse mängul konkureerima või keda on häirinud inimtegevus, näiteks metsaraie või mängupaiga hävitamine. Harvematel juhtudel võib ka emaslind „hulluks minna“, kui ta paarilist ei leia.

 
Isane metsis. Foto: Kristel Lukats

Selline metsis võib hakata inimeses tajuma liigikaaslasest rivaali ja muutub seetõttu pealetükkivaks.

• Kui satud metsavahel või koduõuel kokku ebaharilikult käituva metsisega, hoia pisut eemale, minnes rahulikult ja järske liigutusi tegemata kaugemale.

• Kui kohtumine toimub loodusretkel, on see haruldane ja meeldejääv elamus, mille puhul on vaja käituda linnu suhtes lugupidavalt. Parima foto või videolõigu saamiseks ei tohi linnule läheneda ja teda provotseerida; see seab ohtu nii inimese kui ka linnu enda.

• Kui näiteks mõnel matkarajal on korduvalt „hullu metsist“ kohatud, tasub pesitsushooajal seal käimist vältida ja sinna võib paigaldada teisi metsaskäijaid hoiatava sildi.

• Kui lind on ründav ja ohustab inimesi väljaspool oma tavalist elupaika, tuleb teavitada Keskkonnaametit e-postil info@keskkonnaamet.ee või riigi infotelefonil 1247.

Kuna „hull metsis” ei ole haige, vaid ajutiselt hormonaalsest häirest mõjutatud, ei tohiks lindu kinni püüda ja minema viia. Tõenäoliselt parim viis olukorda lahendada on varuda kannatust ja oodata, et lind rahuneks või liiguks uude piirkonda.