Eesti Ornitoloogiaühing
Veski 4, Tartu 51005E-post: eoy@eoy.eeTelefon: +372 742 2195
Töötajate kontaktid
Facebook: www.facebook.com/ornitoloogiayhing
Esmalt tuleb kindlaks teha, kas linnupoeg on päriselt abitu. Kevadel ja suvel leitakse sageli mõni linnupoeg, kes tundub esmapilgul hüljatud, kuid tegelikult lahkuvadki paljud linnupojad pesast enne, kui nad lennuvõimeliseks saavad. Vanalinnud käivad neid toitmas ja hoiavad neil silma peal. Seepärast vaatle kõigepealt lindu ja püüa aru saada, millises seisundis ta on.
Hüljatud linnupoeg on loid, tema liigutused on aeglased, silmad poolavatud või kinni. Lind võib tunduda puudutamisel külm ja apaatne, ta on kõhnunud. Kui lind on lahkunud pesast liiga vara, pole tema sulestik veel välja arenenud ja enamik sulgi on veel suletuppedes – osa poja kehapinnast võib olla paljas.
Ainult juhul, kui linnupoeg näib tõesti hüljatud olevat, tuleks küsida edasist nõu Eesti Metsloomaühingult. Linnupoja ise üles kasvatamine eeldab põhjalikku kogemust tema toitmise ja jootmisega. Asjatundmatul tegutsemisel on väga suur tõenäosus, et linnupoeg hukkub.
Varblasepoeg. Foto: Liis Keerberg
Kui linnupoeg on näiliselt üksi, ent häälitseb või liigub maapinnal aktiivselt ringi, on tõenäoliselt vanalinnud läheduses toiduotsinguil ja linnupojast tuleks viivitamatult eemale minna. Linnupojale on suurimaks ohuks koduloomad, kassid ja koerad. Kui ümbruses on kasse või koeri, ei ole suurt abi ka linnupoja põõsasse või puu otsa pealtnäha turvalisse kohta panemisest.
Kõige sagedamini leitakse maapinnal kössitavaid rästapoegi, kes peavad pesast enne lennuvõimestumist lahkuma, sest nad lihtsalt ei mahu sinna kõik ära. Lisaks ei pruugi iga poja esimene väljalend edukas olla. Siiski peaksid nad mõne päeva jooksul lendamise selgeks saama, seda ka inimese abita.
Rästapoeg. Foto: Moonika Bukotkin