Binokkel ja lisatarvikud

Binokkel

Binoklitel on tähised 8x42 või 10x42, kus esimene number näitab suurendust (vastavalt kaheksakordne ja kümnekordne) ja teine number esiläätse läbimõõtu millimeetrites (42 mm). Esiläätse nimetatakse ka apertuuriks või objektiiviks.

Binokli valikul ei kehti põhimõte, et mida suurem suurendus ja esilääts, seda parem. Suurem suurendus tähendab suurt binoklit, mida on raske käes hoida ja lisaks võimendab see kätest tulenevaid värinaid, mis omakorda raskendab lindude jälgimist. Samas on 10x suurendusega binokliga parem vaadelda detaile.

8x suurendusega binokliga on parem jälgida rännet, vaateväli ja valgusjõud on suurem, binokkel on käes stabiilsem – tänu sellele leiab linnud kergemini ja kiiremini üles. On vaatlejaid, kes kasutavad isegi 7x suurendusega binoklit. Näiteks 7x32 binokkel on väga käepärane, stabiilne ja valgusjõuline ning kokkuvõttes on sellega ka lihtsam linde üles leida. Alustavatele linnuvaatlejatele soovitame üldjuhul 8x42 binoklit.

Binokli parameetrid

Binoklit valides tasub tähelepanu pöörata mitmele parameetrile.

Klaaside kvaliteet. Kvaliteetsete binoklite klaasid on üleni vääristatud ehk kaetud erinevate kihtidega. Mida rohkem vääristusi, seda hinnalisemad klaasid ja kokkuvõttes ka binokkel. Klaaside vääristamine suurendab valguse läbilaskevõimet (vähendab valguse peegeldumist klaasidelt) ja vähendab värvimuutusi. Vääristatud klaas laseb paremini läbi valguse erinevaid lainepikkusi ja vajadusel neutraliseerib mõnda neist. Klassidele lisatakse ka kihte, mis muudavad klaasid kriimustustele vastupidavamaks, samuti hülgavad klaasid paremini vett ja tolmu. Vääristamata klaasidega binoklit ei soovita üldse soetada.

Läätsede vääristusi tähistatakse üldjuhul koodidega:
C (coated) – ainult mõned klaaspinnad on vääristatud ühekihiliselt,
FC (fully coated) – kõik pinnad on vääristatud ühekihiliselt,
MF (multi-coated) – mõned pinnad on vääristatud mitmekihiliselt,
FMC (fully multi-coated) – üleni mitmekihiliselt vääristatud.

Binoklites kasutatakse ka klaase, mis vähendavad vaadeldavale objektile ähmaste vikerkaarevärviliste servade teket (kromaatilist aberratsiooni). Paremates binoklites kasutatakse kromaatilise aberratsiooni ära hoidmiseks madala dispersiooniga klaase, mida tähistatakse lühendiga ED (Extra-Low Dispersion). Üldjuhul on see binokli tehnilistes andmetes ka välja toodud.

Niiskus-, vee- ja põrutuskindlus. Uuri järele, kas binokkel on täidetud lämmastikuga (nitrogen filled), mis tagab niiskus- ja veekindluse. Tänapäeval on enamik binokleid kummeeritud korpusega, mis suurendavad binokli põrutuskindlust ja samuti on neid mõnusam käes hoida.

Dioptriketas. Inimese üks silm võib olla teisest nõrgem ja dioptrikettaga saab muuta fookust vastavalt vajadusele. Oluline on ka dioptriketta lukustamisvõimalus. Kui dioptriketas asub teravustamisketta juures ega ole lukustatav, siis võib see kergesti paigast nihkuda ja udustada vaatepilti.

Teravustamisketas. Proovi, kas teravustamisketas liigub sujuvalt. Mõned teravustamiskettad võivad külmaga hanguda ja neid on raskem keerata. Seda võib vajadusel parandada näiteks silikoonõli lisamisega teravustamisketta vahele (seda küll omal vastutusel).

Esi- ja tagaläätse katted. Kui binoklit ei kasuta, siis saab katted klaasidele peale panna, eriti kasulik on see vihmase ilmaga. Katete kasutamisega ei pea esi- ja tagaläätsesid pidevalt puhastama ja kuivatama, samuti kaitsevad katted klaase kriimude, põrutuste ja kulumise eest.

Katus- või porroprismaga binokkel. Katusprismaga (roof) binoklid on populaarsemad, sest on kompaktsemad ja kaaluvad vähem. Porroprismaga binoklis paiknevad prismad üksteise suhtes nihkes ja on seetõttu kohmakamad ja suuremad, lisaks tundlikumad põrutustele. Katusprismaga binoklid on seevastu jällegi kallimad võrreldes samaväärsete porroprismaga binoklitega.

Binokli lisatarvikud

Binokli traksid (suspenderid). Traksid on kasulikud neile, kes vaatlevad linde mitmeid tunde järjest. Traksid jaotavad binokli raskuse ühtlaselt kogu õlavöötmele erinevalt tavalisest binokli kaelarihmast, mille surve avaldub peamiselt kaelale. Viimase tulemuseks võib olla pidev soonimine ja valus kael. Soodsam variant on lisada binoklile piisavalt lai kaelarihm, et vähendada koormust kaelale.

Binokli hoidmispulk ehk finnstick on asendamatu abiline rändevaatlustel või kohtades, kus on vaja olla pikemalt paigal ja linde vaadelda. Binokli pikaajalisel silme juures hoidmisel käed väsivad, hakkavad rohkem värisema ning linde on raskem jälgida. Finnstick on sisuliselt pulk, millele binokkel toetatakse, ja millest hoitakse kinni umbes vöö kõrguselt. Nõnda ei väsi käed, lisaks stabiliseerib finnstick binokli vaatepilti. Hoidmispulga saab ka ise meisterdada, juhendid leiab Estbirdingu veebilehelt.

Pildistabilisaatoriga binokkel. Rändevaatlustel kasutatakse vahel ka pildistabilisaatoriga binokleid (Image Stabilisation ehk IS). Pildistabilisaator toimib samal põhimõttel nagu fotokaamera objektiivide pildistabilisaatorid. Pildi stabiliseerimine vajab energiat ja seepärast pannakse sellisesse binoklisse patareid. See teeb binokli raskemaks ja kohmakaks, mistõttu see igapäevaseks kasutuseks ei sobi. Ekstreemsemates oludes, näiteks tugeva tuulega rändevaatlusi tehes, stabiliseerib selline binokkel aga oluliselt vaatevälja ja lindude määramistunnuste eristamine on kergem. Populaarsemaid pildistabilisaatoriga binokleid toodab Canon ja selle hind on umbes 1300 eurot.