Metsalinnustik

Eesti metsades ja puistutes pesitseb umbes 100 linnuliiki ja hinnanguliselt 70% kõigist haudelinnupaaridest. Meie metsalinnustik on rikas tänu mitmekesistele metsakooslustele ja Eesti soodsale geograafilisele asendile. Metsade linnustiku seisund ei ole aga kiita.  

Aastatel 1983-2018 kogutud haudelinnustiku punktloenduse andmete alusel väheneb tavalisemate metsaliikide arvukus 43-59 tuhande paari võrra aastas. Vaatamata rakendatud kaitsemeetmetele on mitme vanametsaliigi seisund halb. Must-toonekure ja kassikaku arvukus on langenud alla 100 haudepaari ja nad on Eestist haudelinnuna taandumas. Ka metsise arvukus on pikaajalises languses, asurkond on jagunenud mitmeks väiksemaks osaks, millede vaheline side on kadunud või kadumas.

Metsis on paigalind, kes sõltub kohalike metsade seisundist.
Foto: Tiiu Tali 

Miks metsalinnustiku seisund halveneb?

• Suurenenud raiemahtude tõttu on toimunud metsade üldine noorenemine. Nooremates metsades leiab elupaiga väiksem hulk haudepaare ja vanadele metsadele omased liigid neis kas puuduvad või on haruldased. 
• Metsaelustikule ebasoodne on metsades toimuv ülemäärane hooldusraie. Hooldamisega kaasneb metsalindudele oluliste elupaigatunnuste (alusmets, põõsad, surnud puud) eemaldamine, mille tõttu linnustik vaesub. Andmed näitavad hooldusraiete mõjul vähemalt 10. aastat kestvat kanaliste elupaigakvaliteedi langust. Mõnel arvukamal metsaliigil (nt mets-lehelind) on täpselt teadmata põhjustel arvukus langenud üle kahe korra.
• Vanu loodusmetsi on Eestis vaid umbes 2% kõigist metsadest, neist rohkem kui kolmandik asub väljaspool kaitsealasid ja on raietest ohustatud.
• Kevadsuvised raied vähendavad lindude pesitsusedukust ja põhjustavad häirimist ka neile, kelle pesi otse ei hävitata.
• Metsaelupaiku muudavad ja killustavad uuendatavad  kuivendussüsteemid ja uute väljaveoteede rajamine. 

Laanerähni arvukus väheneb intensiivselt majandatavates metsades .
Foto: Karl Adami

Milline majandamisviis olukorda parandaks?

• Metsaelustikku säästab väikeste raielankidega metsamajandus, kus lastakse metsal ise uueneda ja tehakse võimalikult vähe hooldusraieid.  Looduslikult arenenud kooslused on linnustiku ja muu elustiku poolest rikkamad.
• Metsade jätkuva noorenemise piiramiseks on oluline vähendada iga-aastast raiemahtu.
• Laiemat tutvustamist ja kasutamist väärib püsimetsandus ehk metsade hoidmise ja majandamise viis, mis metsamaastikke ei killusta ja säilitab elupaiga suurele osale liikidest. Püsimetsanduse alast infot ja soovitusi leiad Eestimaa Looduse Fondi kodulehelt loodussõbraliku metsanduse rubriigist. 
• Kevad-suvist raierahu on oluline pidada vähemalt  ajavahemikul 15. aprillist 15. juulini kõigis metsades sõltumata omandivormist. Kaitstavatel aladel (kui seal üldse raiutakse) peab raierahu periood olema pikem ja hõlmama võimalikult paljude linnuliikide pesitsusaega. 
• Kaitstavatel aladel tuleb tagada piiranguvööndite parem kaitse. Praegu raiutakse piiranguvööndites ka III kaitsekategooria linnuliikide elupaikades.
• Väljaspool kaitsealasid asuvaid vanasid metsi on võimalik ja vajalik kaitsta vääriselupaikadena.