Korduvad küsimused kormorani kohta

NB! Materjali kasutamisel ja avaldamisel palun viidata Eesti Ornitoloogiaühingule.

Parempoolsest menüüst "Seotud artiklid" leiab pikemad vastused koos viidetega.

Kas kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo) on Eestis võõrliik?

Kormoran ei ole meil võõrliik, vaid rändne pesitseja. Eestist ja mujalt Läänemere äärest on leitud mitmeid eelajaloolisi kormoraniluid ning sajanditetaguseid kirjalikke teateid kormoranide pesitsemisest.

Miks on kormoran Eestis nii arvukaks muutunud?

Kormoran oli 20. sajandi keskpaigaks vaenamise tõttu Euroopas praktiliselt välja surnud ning võeti 1979. aastal Euroopa Liidus kaitse alla. Arvukuse kiirele taastumisele aitab kaasa kormoranile toiduks sobilike väikesemõõduliste kalade ebaproportsionaalselt suur hulk kohalikus kalakoosluses. Kormorani arvukuse tõusu taga arvatakse olevat aga veel mitmeid erinevaid bioloogilisi, kultuurilisi kui ka ökoloogilisi tegureid - keskkonnamürkide keelustamisest ülepüügi ja kliima soojenemiseni.

Kormoranikoloonia. Foto: Kunter Tätte

Mis juhtub, kui me ei ürita kormoranide arvukust piirata?

Ökoloogilised alustõed ei toeta võimalust, et kormoranisugune tippkiskja võiks piiratud ressursside tingimustes lõputult oma arvukust suurendada. Enamikus Läänemere-äärsetes riikides on kormoranide arvukus juba vähemalt viis aastat tagasi enam-vähem stabiliseerunud. Ka osades Eesti piirkondades on näha kasvu aeglustumise märke ja isegi langust. Kormorani arvukuse kasvu taga on suure tõenäosusega inimese poolt esile kutsutud muutused Läänemere ökosüsteemides, millega kormoran hästi sobitub. Seega  võib kormorani teoreetiliselt pidada samaaegselt nii indikaatoriliigiks (kes osutab muutustele) kui ka tasakaalu taastajaks (kuna aitab muuhulgas ohjata invasiivse võõrliigi – ümarmudila – populatsiooni).

Milliseid kalu kormoran Eestis sööb?

Enamasti otsib kormoran toitu rannalähedasest madalast veest (<10 m), kus peamiselt satuvad saagiks 10–22 cm pikad kalad. Kormoranide saagi täpsem liigiline koosseis sõltub peamistest piirkonnas esinevatest kalaliikidest ja aastaajast. Eestis 10-25 aastat tagasi merealadel läbi viidud toitumisuuringud näitasid, et pesitsusperioodil oli kormoranide toidulaual tollal ülekaalukalt emakala (Zoarces viviparus), keda Eestis töönduslikult enam ei püüta. Väga suure tõenäosusega on kormorani toidusedel tänapäevaks oluliselt muutunud seoses ümarmudila (Neogobius melanostomus) plahvatusliku kasvuga Eesti vetes. Keskkonnaagentuuri korraldatavatel laiuloendustel on registreeritud kormorani poegadele toodud saakobjektidena peamiselt ümarmudilat, emakala ja ogalikku. Kormorani tarbitavate kalaliikide osakaalu väljaselgitamiseks on vaja teha kaasaaegsed toitumisuuringud. 

Sangelaiul kormorani poegadele toodud saak: ümarmudil, emakala, ogalik. Foto: Mati Kose (riiklik seire)

Miks on hea, kui kormoran ümarmudilat vähemaks sööb?

Eesti rannavete kalastikku lisandunud võõrliigid mudilad - valdavalt ümarmudil (Neogobius melanostomus) - on Eesti rannikuvetes saavutanud suure asustustiheduse. Ümarmudila levikuga seostatakse olulisi muutusi merepõhjaelustikus, peamiselt karpide (Bivalvia) biomassi vähenemist ümarmudila poolt asustatud piirkondades. Ümarmudil konkureerib toidu ja elupaikade pärast mitme kalaliigiga. Läänemeres peetaksegi ümarmudila peamiseks vaenlaseks kormorani ning selles valguses on kormoranil kohalikule mereökosüsteemile ka positiivne mõju.

Kui palju kala kormoran Eestis sööb?

Võttes arvesse, et 99% Eesti kormoranide asurkonnast Eestis ei talvitu ja et keskmine päevas tarbitav kalakogus sõltub pesitsusstaadiumist ja vanusest (väljaspool pesitsusperioodi ja haudumise ajal keskmiselt 238 g päevas; pesitsemise ajal 423 g päevas; poegadel keskmiselt 332 g päevas), püüdsid kormoranid 2022. aastal Eestis umbkaudu 7000–9000 tonni kala, mida on küll suhteliselt palju, kuid tuleb arvestada, et valdav enamik sellest (vähemalt 75%) on varasemate toitumisuuringute põhjal olnud emakala; nüüdisajal mitmel pool ilmselt suuresti ka ümarmudil. Kui mõne töönduslikult olulise kala osakaal peaks ulatuma keskmiselt 1%-ni aastas, püüaks kormoran antud liiki umbes 70–90 tonni aastas, mitte 200 tonni aastas, nagu meedias on korduvalt väidetud. Hetkel ei ole aga teada, milline tegelikult on töönduslikult oluliste kalade osakaal kormorani toidulaual, sest kaasaegseid toitumisuuringuid ei ole tehtud.

Kas kormoran ohustab Eesti kalavarusid ja kalatööstust?

Praegusel hetkel pole ajakohaseid tõendeid, et kormoranid mõjutaksid Eestis negatiivselt töönduslikult olulisi kalavarusid ja põhjustaksid seeläbi kalatööstusele majanduslikku kahju. Kormoranid toituvad valdavalt kalaliikidest, kelle vastu kalurid huvi ei tunne ning ka töönduslikult oluliste liikide puhul söövad nad enamasti väiksemaid isendeid kui kalurid püüavad. Eesti rannakalurite väljapüük on sarnaselt meie kormorani asurkonnale aastatega kasvanud (joonis 1). Ehk pigem võib arvata, et kala on meres üha rohkem, mistõttu on kasvanud ka kormoranide arvukus ja kalurite väljapüük.

Joonis 1. Joonis 1. Läänemere rannapüük tonnides (roheline joon) kormorani mõjusfäärist välja jäävate kalaliikideta ja kormoraniasurkonna arvukuse muutus Eestis (sinine joon). Püügiandmed pärit Statistikaameti andmebaasist (1997. aasta andmed puudusid). Kormorani arvukusandmed Ojaste jt 2012 ja Leivits (2023) põhjal. Kormorani arvukusest on välja arvatud mandri-Eesti kormoranid, sest nemad ei saa rannapüüki mõjutada. Kormorani poolt Eestis suure tõenäosusega mitte mõjutatud, kuid töönduslikult olulised kalaliigid (räim, kilu, tuulehaug, lõhi, meriforell, siig ja tursk) jäeti välja Eschbaum (2008), Hansson (2018), Mölder (2015) ja van Eerden (2021) andmete põhjal.

Kas kormoran ohustab Läänemere kalavarusid?

Kuigi sageli püütakse jätta muljet nagu kormoranide negatiivne mõju Eesti ja Läänemere kalavarudele oleks ilmselge, siis teadusmaailmas käib selle üle tugev debatt. Tulemused varieeruvad riigiti ja isegi riikide siseselt ning palju sõltub kasutatavast metoodikast. Kõige enam on esile toodud kormorani negatiivset mõju ahvenavarudele, kuid teisalt on mitmeid uuringuid, mis ei ole olulist seost leidnud või on leidnud, et ahvena saak on sama püügipingutuse juures aja jooksul lausa tõusnud. Ka suures plaanis läheb ahvenal Läänemeres, sh Eestis hästi, kuigi kormorani arvukus on kõikjal tõusnud. Veeökosüsteemide keerukus muudab kormorani mõju hindamise keeruliseks – kalade arvukust mõjutavad samaaegselt merevee temperatuur, soolsus ja toitainete hulk ning kalade ränne, omavaheline konkurents ja kisklus ning kalapüügi intensiivsus.

Kas kormoran ohustab Pärnu jões tindi kudemist?

Kormoranid viibivad Pärnu jõel pikemalt paar-kolm nädalat ja siis hajuvad pesitsusaladele. Kalurite tindisaak on alates kormoranide tulekust oluliselt kasvanud (joonis 2). See kipub sõltuma kevadilmade iseärasustest ja püügitingimustest konkreetsel aastal. Keskkonnaamet on 2022. aastal juhtinud tähelepanu, et tindipüük Pärnu jõesuuga piirneval merealal on liiga intensiivne ja püünised asuvad teineteisele liiga lähedal. Mereinstituudi läbi viidud uuringu kohaselt tuleks Liivi lahes hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vähendada püüniseid viis korda. Seega püüavad kalurid suure osa tindist kinni enne, kui kalad koelmutele jõuavad. Viimasel ajal on väidetud, et Pärnu jõele tindi kudemisajaks kogunevad kormoranid söövad ära ka lõhe ja meriforelli noorjärgud. Teadusandmeid selle kohta ei ole ning on võrdlemisi ebatõenäoline, et kormoranid miljonite tintide ja muude kalade hulgast "otsiksid" ja tabaksid tuhat korda vähemarvukaid vilkaid lõhelisenoorukeid.

Joonis 2. Rannapüügi tindisaak aastatel 1993-2021. Andmed: Statistikaamet

Kas kormoran ohustab teisi väikelaidudel pesitsevaid linnuliike?

Ei ohusta. Väikeste meresaarte loendustel loetakse üle kõik linnuliigid ja andmed pesitsejate kohta on hästi teada. Tihedamatest pesitsuskolooniate osadest tõrjutakse teised linnuliigid küll välja, kuid üldreeglina leidub nii saartel kui ka puistutes viimaste jaoks ümberasumisvõimalusi. Kormorani üldloenduse 2022. aasta aruandes on joonis (joonis 3), mis kirjeldab aastate lõikes kormorani ja teiste pesitsejate osakaalu suhet nendel laidudel, kus kormoranid pesitsevad. See näitab, et kormorani (mustad tulbad) arvukus on kasvanud, kuid samaaegselt on kasvanud ka teiste liikide arvukus, sh kaitsealuste liikide arvukus (punased tulbad). Erandiks on hahk (kollased tulbad), kes on praeguseks kriitiliselt ohustatud liik, kuid tema arvukuse languse põhjusteks on paljude erinevate tegurite koosmõju.

Joonis 3. Kõigi kormorani poolt asustatud laidude (N=85) haudelinnustik (pesitsuspaaride arvu summad) perioodil 1983-2022. Joonis Leivits (2023)

Kas kormoran ohustab taimestikku?

Kuna kormorani väljaheited on sööbiva toimega, hävineb kolooniate alune taimestik, sh puud. Visuaalselt võib see olla inimesele ebameeldiv, kuid senikaua kuni koloonia ei asu kaitsealuste taimede kasvukohas või ohustatud taimekoosluses, ei ole looduskaitselisest seisukohast põhjust muretseda. Ka surnud puud on elupaigaks paljudele putukatele ning muidu kinnikasvavatel meresaartel võib taimestiku hävinemine luua kurvitsalistele ja osadele merelindudele pesitsemiseks paremaid tingimusi. Metsatööstusega võrreldes on kormoranil meie puistutele kaduvväike mõju. Vajadusel saab erinevate heidutusmeetmega kormorani tundliku taimestikuga piirkonnast siiski ka minema peletada.

Miks kormoranimune õlitatakse ja mida halba õlitamine kaasa võib tuua?

Õlitatud munadest jäävad pojad koorumata, kuna gaasivahetus muna ja väliskeskkonna vahel on munakoores olevate pooride ummistumise tõttu katkenud. Arvatakse, et õlitamine on humaansem ja efektiivsem viis kormoranide arvukuse pärssimiseks, kui küttimine ja munade lõhkumine (mille tagajärjel muneksid kormoranid uue kurna). Seni ei ole õlitamine Eestis eesmärke täitnud. Küll aga on võimalik, et õlitamise käigus on häiritud teisi laidudel pesitsejaid.

Kas kormoranimunade õlitamine vähendab kormoranide arvukust?

Aastatel 2011–2014 viidi Eestis erakordse lindude ohjamistegevusena läbi kormoranimunade õlitamist, kuid kormorani arvukus Eestis suurenes sellele vaatamata.  Lääne-Taanis Ringkøbing Fjordis, kus kormoranide mune on pikalt õlitatud, on taanlased oma pikaaegsete kogemuste najal nentinud, et pesitsuskolooniate arvukuse reguleerimine õlitamise teel on keeruline ja ei ole mingit garantiid, et järjepidev õlitamine toob edu, sest niikaua kuni piirkonnas leidub ohtralt kala, tuleb mujalt uusi linde juurde.

Kas kormoranimunade õlitamine Eestis on seaduspärane?

Ohjamise õigus tekib linnudirektiivi tõlgendusjuhise kohaselt alles siis, kui kormoran põhjustab tõsist majanduslikku kahju, mis peab olema tõendatud. Eesti Ornitoloogiaühing leiab, et riik ei tohi selliste otsuste tegemisel tugineda vaid oletustele, eriti kuna rannakalurite kalasaagid on Eestis viimase kolmekümne aasta jooksul kasvanud umbes kaks korda. Ohjamine peaks olema põhjendatud ja tuginema kaasaaegsetel teadmistel meie mereökosüsteemi kohta.

Kas õlitamise asemel võiks kormorane hoopis küttida?

Kormoranide küttimine, eriti kolooniate läheduses võib anda soovitust vastupidiseid tulemusi, sest see võib viia kormoranide levila kiirema laienemiseni. Küttimine häirib ka teisi kormoranikolooniate lähedal elavaid loomi ning paljudel kormoranide poolt asustatud laidudel ongi jahitegevus looduskaitseliste piirangute tõttu keelatud või piiratud. Selleks, et küttimisel oleks arvukusele stabiliseeriv mõju, peaks Keskkonnaameti hinnangul Eestis küttima senisest 15 korda enam kormorane.

Kas kormoranidel on looduslikke vaenlasi?

Kormorani peamine looduslik vaenlane Läänemere ääres on merikotkas (Haliaeetus albicilla). Merikotka arvukus on aga sarnaselt kormoranile pikka aega olnud väga madal seoses vaenamise ja keskkonnamürkidega, kuid nüüd – pärast merikotka arvukuse taastumist – on üha enam hakatud täheldama, et merikotkad käivad kormoranide kolooniaid rüüstamas. Peamiselt võetakse noorlinde, aga vahel ka mune. Kuna kormoranid sageli põgenevad merikotkast nähes, satuvad nende munad ja pojad seeläbi ka kajakate ja vareslaste saagiks.

 
Merikajakas kormorani poega saagiks võtmas.  Foto: Kunter Tätte

Mida teha, kui kormoranide väljaheited hakkavad rikkuma maju, autosid ja miljööväärtuslikke alasid?

Selle vastu aitab lindude hirmutamine probleemsest piirkonnast. Keskkonnaamet on selleks loa andnud 2023 aastal näiteks Pärnu jõel Tindisaarte juures ja Eesti Ornitoloogiaühing pole selle vastu.

Kuidas kaitsta kalatiike kormoranide eest?

Kõige parem oleks kormoranide sisseseadmist ennetada ehk esimesel võimalusel nad sealt lähedusest eemale peletada. Selleks sobivad kõikvõimalikud heli- ja valgusefektid, paugutamine, raketid jm. Pikas plaanis võivad linnud küll heidutusvahenditega harjuda, mistõttu tuleks neid aeg-ajalt välja vahetada. Veekogu katmine võrkude, paelte või lintidega võib samuti efektiivseks osutuda. Kalatiike saab muuta ebasobivamaks ka puhkamisalade, näiteks puude või suuremate kivide kõrvaldamise või ligipääsmatuteks muutmisega.

Kuidas teatakse, milliseid kalu kormoran sööb?

Söödud kalu määratakse enamasti kormorani räppetompude ja maha lastud lindude soolestikusisu analüüsil. Kui kormoran lendu hirmutada, võib ta keha kergendamise eesmärgil tühjendada oma sooltoru ülaosa, kus ta hoiab poegadele mõeldud saaki. Kui seejärel oksendatud räppetombud üles korjata, saab kalad enamasti liigini määrata ja soovi korral ka kaaluda. Lisaks saab pesitsusaegse seire käigus vaadelda, milliseid kalu vanemad poegadele pessa toovad.

Sageli kasutatakse kalade suremuse hindamiseks ka PIT (Passive Integrated Transponder) märgiseid. Need süstitakse või opereeritakse kala sisse ja seejärel lastakse märgistatud kalad tagasi vette. Hiljem otsitakse antennide abil kormoranide kolooniatest PIT märgiseid, et hinnata kui suur osakaal märgistatud kaladest sattus kormoranide saagiks.

Miks peavad kormoranid oma tiibu sirutama?

Kormoranide sulestik on osaliselt märguv, mistõttu peavad nad ennast aeg-ajalt kuivatama.

Sulestikku kuivatav kormoran. Foto: Kunter Tätte

Kui vanaks kormoran elada võib? Milline on nende looduslik suremus?

Vanim teadaolev kormoran elas 21-aastaseks, aga enamasti elavad nad pigem 10-15-aastaseks. Vaid 30% pesast lahkunud poegadest elab enam kui kolme aasta vanuseks. Juba pesitsusstaadiumis on noorlindudel suur suremise tõenäosus seoses kiskluse, inimrüüste, toidubaasi nappuse ja ilmaoludega. Lisaks võib kormoranide suremust mõjutada ka näiteks linnugripp.

Küsimustele vastas Eesti Ornitloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte, PhD loomaökoloogias

NB! Materjali kasutamisel ja avaldamisel palun viidata Eesti Ornitoloogiaühingule.