Tähtsad linnualad

Rahvusvahelise tähtsusega linnualad (Important Bird and Biodiversity Areas, IBA) on BirdLife International´i ülemaailmne programm linnurikaste alade väljaselgitamiseks ja kaitsmiseks. Tähtsad linnualad paistavad silma lindude liigirikkuse või suure arvukuse poolest kas pesitsus-, rände- või talvitusajal. Need kohad on väga olulised ka muu elustiku seisukohalt. Kogu maailmas on registreeritud üle 12 000 rahvusvahelise tähtsusega linnuala enam kui 200 riigis. Eestis asub 64 tähtsat linnuala. Linnualade valiku aluseks on rahvusvaheliselt tunnustatud teaduslikud kriteeriumid.  

Eestis alustati tähtsate linnualade väljaselgitamist ehk Eesti Linnupaigaregistri loomist peamiselt vabatahtliku tööna Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel 1991. aastal.  Aktiivsemalt jätkati  rahastuse leidmisel 1995. aasta sügisel. Kahes etapis toimunud tööde käigus selgus 64 ala, mis vastavad rahvusvahelise tähtsusega linnuala nõuetele ning on nüüd osaks ülemaailmsest võrgustikust. Nende pindalast peaaegu poole moodustavad meil merealad, sest suurel osal Eesti rannikualast, eriti aga saarte ümbruses, asuvad väga tähtsad lindude talvitus- ja rändepeatuspaigad. Töö tulemused ja ülevaade Eesti tähtsate linnualade määratlemise protsessist on avaldatud 2000. aastal raamatus „Tähtsad linnualad Eestis“.  

Silma looduskaitseala Läänemaal on rahvusvahelise tähtsusega märgala. 
Foto: Triin Leetmaa

Tähtsate linnualade valimine põhineb rahvusvahelisel metoodikal ja teaduslikel kriteeriumidel. Eesti alade valikul on lähtutud Euroopa Liidu jaoks sõnastatud põhimõtetest. Nende järgi kvalifitseerub ala rahvusvahelise tähtsusega linnualaks, kui ta vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:
• alal peatub või pesitseb olulisel arvul ühe või mitme ülemaailmselt ohustatud linnuliigi isendeid;
• alal peatub või pesitseb regulaarselt vähemalt 1% Euroopa Liidus ohustatud linnuliigi Euroopa populatsioonist;
• alal koguneb regulaarselt vähemalt 1% Euroopa Liidus mitteohustatud
rändlinnuliigi rändetee populatsioonist;
• alal koguneb regulaarselt vähemalt 20 000 rändset veelindu;
• ala läbib rändel vähemalt 5000 toonekurge, 3000 röövlindu või 3000 sookurge (nn pudelikaelaala).

Tähtsad linnualad olid aluseks Eesti Natura 2000 alade valikul ning kõik Eesti tähtsad linnualad on kas täielikult või suures ulatuses kaitse all rahvuspargi, kaitseala või hoiualana.  2017. aastal koosnes Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast (lisaks 64 tähtsale linnualale ka Endla ja Paljassaare linnuala) kogupindalaga 612  682.25 ruutkilomeetrit. Aladele võib lisa tulla merel kus on moodustatud uusi kaitse- ja hoiualasid. Eesti Ornitoloogiaühing jälgib tähtsate linnualade linnustiku seisundit lähtudes vastavast seirekavast. 

 Tähtsate linnualade asukohti ja muid andmeid saab vaadata Keskkonnaregistri kodulehelt, valides kaitstava looduse valdkonnas rahvusvahelise tähtsusega alade seast Natura linnualad.