Liberaalsed seadused soosivad veelindude tapatalguid

6. oktoober 2017

Tuhanded jahituristid suunduvad sügiseti Eestisse, kuna siin, rändeteede ristumiskohas, saab osa võtta nii legaalsetest kui ka illegaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosib paraku Eesti seadusandlus, mis annab võimaluse eirata Eesti jahinduse head tava ning küttida arutul hulgal linde, mille arv selgub pärast jahihooaja lõppu. Maaomanikele on jahiseadusega antud õigus lasta piiramatul hulgal linde ja osad neist kasutavad seda õigust jahiturismi pakkujana täiel määral.  

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on juba kolm aastat osalenud läbirääkimistes ja aruteludes seaduseparanduste tegemiseks, kuid see ei ole paraku lahendusele lähemale viinud. Keskkonnaõiguse Keskuse poolt koostatud analüüs veelinnujahi kohta (http://bit.ly/2w8onUu) tõi selgelt välja, et Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon ei ole piisav, et tagada jätkusuutlik ja avalikkusele vastuvõetav veelindude jaht. Lahenduseks on viia jahilinnud eraldi ulukikategooriasse ning seada hooajaline limiit jahilinnuliikidele ja kütitavate lindude päevalimiit jahipidajale. 

„Lootus, et aja jooksul paranevad teatud jahikorraldajate ja jahituristide mentaliteet ning austus Eesti jahinduse hea tava vastu ning probleem laheneb iseenesest, ei ole end õigustanud,“ tõdes Eesti Ornitoloogiaühingu tegevdirektor Andres Kalamees. „Enamiku Eesti linnuküttide jaoks on jahinduse hea tava järgimine iseenesest mõistetav ja EOÜ poolt välja pakutud lahendused ei mõjutaks neid niikuinii. Seepärast on huvi puudumine seaduslike tapatalgute lõpetamiseks arusaamatu“. 

Kui märkate elektrooniliste peibutusvahendite kasutamist (linnuhäälte esitamine kõlaritest), pliilaskemoona kasutamist või mõistetamatult suuri kütitud lindude koguseid, siis teatage sellest viivitamatult Keskkonnainspektsioonile telefonil 1313 ning edastage info Eesti Ornitoloogiaühingule eoy@eoy.ee. Võimalusel jäädvustage eeldatavad rikkumised põhjalikult nii fotodel kui ka heli- ja videosalvestistega. 

Rohkem infot: 
Õiguslik analüüs rändveelindude jahi piirangute piisavusest. Keskkonnaõiguse Keskus, 2016 (http://bit.ly/2w8onUu)

Veljo Volke
Linnukaitse programmijuht
Eesti Ornitoloogiaühing
veljo.volke@eoy.ee
Tel 56157088

Fotol valgepõsk-lagled, kes kuuluvad Eestis III kaitsekategooriasse, kuid on väljaspool kaitsealasid jahiuluk. Foto autor Margus Ellermaa.