Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et oluliste puuduste tõttu mõju hindamises ei tohi õlitehasele anda tegutsemiseks luba. Tehases 61 töökoha loomine sadade miljonite eurode eest seab ohtu Eesti riiklike kliimaeesmärkide saavutamise ning sunnib teisi majandussektoreid heitmeid seni plaanitust rohkem kärpima. Õlitehase tegelik keskkonnakahju on hinnatust mitu korda suurem, muuhulgas on jäetud tähelepanuta põlevkivi kaevandamise ja õli põletamise mõju.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Fridays for Future Eesti saatsid valitsusläbirääkijaile soovitused, milles on luubi all kliimapoliitika, energeetika, metsanduse, põllumajanduse ning elurikkuse kaoga seonduvad olulised kitsaskohad. EKO toonitab, et riigieelarve iga kulutus peab toetama kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, sest keskkonnaeesmärkide täitmine hoiab ära suures mahus kulutusi teistes valdkondades.

Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ning Keskkonnaõiguse Keskuse hinnangul on valitsuse tänane otsus eraldada 125 miljonit eurot uue põlevkiviõlitehase rajamiseks Eesti tuleviku suhtes vastutustundetu.

Täna, 30. septembril anti peaminister Jüri Ratasele üle algatuse "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035" pöördumine, millega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Algatusega liitus pooleteise kuu jooksul 2848 inimest ning 12 organisatsiooni.

Kodanikuühendused kutsuvad toetama rahvaalgatust "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035". Algatusega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kahe ja poole nädalaga on algatuse toetuseks allkirja andnud 1250 inimest. NB! Allkirjade kogumist pikendati kuni 26. septembrini 2019.

Keskkonnaühendused tegid avaliku pöördumise Eesti peaministrile 20.-21. juunil toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise eel.