Halduskohus tunnistas 24. mai otsusega kevadise hanejahi ebaseaduslikuks. Kohus tõi välja, et tõsise kahju tekkimine põllumassiividel on tõendamata ning pole ka tõendatud, et heidutusjaht on ainuke efektiivne meede viljasaagile tõsise kahju vältimiseks.

Tallinna Halduskohus peatas kuni 30. aprillini esialgse õiguskaitse korras kevadise hanejahi. Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas jahti lubava otsuse, sest jahi käigus võivad hukkuda ohustatud liigid ning siiani ei ole kasutusele võetud olulisi rahumeelseid hanekahju vähendada aitavaid meetmeid.

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas 8. aprillil Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Tallinna Halduskohus andis 9. aprillil ühingule esialgse õiguskaitse kuni 14. aprillini. Keskkonnaamet esitas kohtule oma vastuväited, et jaht saaks jätkuda. Täna otsustas Tallinna Halduskohus Keskkonnaameti korralduse kehtivuse peatada. See tähendab kevadise hanejahi lõppemist. Kõik põllupidajad ja jahimehed peavad sellest kinni pidama.

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Tallinna Halduskohus andis ühingule esialgse õiguskaitse kuni 14. aprillini, mis tähendab hanejahi peatamist ja millest kõik põllupidajad peavad kinni pidama.

Keskkonnaministeerium avaldas aasta lõpus, et toetab rändel olevate hanede küttimist põllumeestele tekitatud kahjustuste vältimiseks. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab jätkuvalt, et hanede küttimine kevadrändel on ebaeetiline ega lahenda probleemi mittesurmavate heidutusmeetodite kasutamisest tõhusamalt.