Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM) ja Fridays for Future Eesti leiavad kliimaministeeriumile saadetud tagasisides, et plaanitav kliimakindla majanduse seadus lükkab kliimamuutustele hoogu juurde. Vastupidiselt eelnõus väljapakutule peab seadus tuginema faktil, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht inimühiskonnale, ning seadma eesmärgid, mis aitavad sellega toime tulla.

Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu osales koos teiste Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajatega kohtumisel kliimaministri Yoko Alendriga. Kohtumise eesmärk oli tutvuda uue ministri ja tema plaanidega ning arutada metsa- ja looduskaitsereformi.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Päästame Eesti Metsad MTÜ hinnangul lükkab eile avaldatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu Eesti kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist edasi ja ei aita kaitsta inimesi süveneva kliimamuutuse mõjude eest. Eelnõu lubab põlevkiviõlitööstusel heitmeid suurendada pea poole võrra ning metsade üleraiel jätkuda, ent tarvis on võtta vastupidine suund.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Päästame Eesti Metsad MTÜ saatsid kliimaministrile pöördumise, milles avaldavad sügavat nördimust kliimaministeeriumi plaani üle nihutada kliimaseaduse fookus keskkonnahoiult majanduse arengule. Praeguse kava järgi eemalduks Eesti Pariisi kokkuleppega võetud kohustustest ning lükkaks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise järgmisesse kümnendisse. See süvendab kliimakriisi ning seab tõsisesse ohtu inimeste õiguse olla kaitstud kliimamuutuse mõjude eest. Pöördumises kutsutakse Kliimaministeeriumit jätkama seaduseelnõu koostamist kliimaseadusena.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis 18. märtsil kliimaministrile, RMK juhatuse esimehele ja Keskkonnaameti juhile avaliku pöördumise, kus väljendas nördimust raiete üle Rail Balticu mõju leevendamiseks mõeldud hüvitusaladel Pärnumaal. Ühendused soovivad, et algatataks uurimine ja kahju kompenseeritaks uute alade kaitsmisega.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis 2023. aasta keskkonnateoks Sõrve looduskaitseala loomise pealinna vahetusse lähedusse. Keskkonnakirve sai Põllumajandus- ja Toiduamet loodusväärtusi kahjustava kuivendamispraktika jätkuva lubamise eest.

Aasta tagasi alanud arutelude käigus on Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed ühiselt mõtestatud organisatsiooni rolli ja fookust. Keskkonnavaldkond on alates EKO loomisest 2002. aastal oluliselt muutunud ning selles tegutsevaid eri eesmärkidega ühendusi tublisti rohkem. Arutelude tulemusena otsustati, et koda koondab edaspidi ennekõike üle-eestilise tegevushaardega ekspertorganisatsioone ja kelle üks oluline tegevussuund on huvikaitse.

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja ideekonkursi 2025. aasta linnu leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Ettepanekuid saab esitada käesoleva aasta 5. novembrini.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Fridays for Future Eesti saatsid valitsusläbirääkijaile soovitused, milles on luubi all kliimapoliitika, energeetika, metsanduse, põllumajanduse ning elurikkuse kaoga seonduvad olulised kitsaskohad. EKO toonitab, et riigieelarve iga kulutus peab toetama kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, sest keskkonnaeesmärkide täitmine hoiab ära suures mahus kulutusi teistes valdkondades.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda pakub eneseteostamise võimalust keskkonnapoliitika valdkonnas, paindlikku tööaega ja kaugtöö võimalust. Kandideerida saab 20. novembrini, tööle asumise aeg on 2. jaanuar 2023.

Eesti Ornitoloogiaühing ootab novembri lõpuni ettepanekuid 2024. aasta linnu leidmiseks.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2020. aasta keskkonnateoks Rimi kaupluseketi otsuse lõpetada kõigi ohustatud kalaliikide ja neist valmistatud toodete müük. Keskkonnakirve sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Prählamäe kuivendustööde eest Hiiumaal, mis on keskkonda kahjustava kuivendustegevuse ilmekas näide.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis aasta 2019 keskkonnateoks Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks. Keskkonnakirve sai aga mitmel pool kõlanud eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit.

Euroopa Parlamendi Eesti liikmekandidaadid tajuvad keskkonnakaitse olulisust ning on valmis lahendustesse panustama, selgus Eesti Keskkonnaühenduste Koja küsitlusest. Keskkonnaühendused rõhutavad, tuginedes elurikkuse olukorda ja kliimaprobleeme käsitlevatele ÜRO raportitele, et tarvis on põhimõttelist ja terviklikku muutust poliitilises lähenemises, ainuüksi mõnede valdkondade keskkonnahoidlikumaks muutmisest jääb väheks.

Keskkonnaministeerium tegi avalikuks uue metsanduse arengukava koostamise plaani. Selle kohaselt hääletatakse kõik olulisemad vaidlusküsimused juhtkogus, mille koosseisus domineerivad ülekaalukalt majandushuvid ja riigiasutused. Juhtkogu 29 liikme hulka on kutsutud vaid kolm metsa ökoloogiliste väärtuste esindajat. Seejuures on välja jäetud ka suurim Eesti metsade kaitseks moodustatud kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) avaldas täna koondhinnangu erakondade keskkonnalubadustele. Erakondade valimisprogrammides on keskkonnateemad varasematest aastatest enam esindatud - pea iga erakond on andnud lubadusi metsanduse valdkonna probleemide lahendamiseks, mitmes on esitatud visioon kliimamuutuse ja energeetikaküsimustega tegelemiseks. EKO hinnangud erakondade vastustele konkreetsetes küsimustes koos lühikommentaariga valimisprogrammidele on üleval EKO kodulehel.

Täna avalikustas Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) metsandust puudutavates küsimustes erakondadelt saadud vastused koos ekspertide kommentaaridega. Valimiste eel uuriti erakondadelt, kuidas peatada loodusmetsade hävimine ning tasakaalustada riigimetsa pakutavaid väärtusi. Nende vastuste põhjal on erakondadele antud hinded 5-palli skaalal.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) küsis Riigikogu valimiste eel erakondadelt nende seisukohti olulistes keskkonnaküsimustes. Teiste hulgas uuriti erakondade arvamusi suurte investeeringute kohta, nagu näiteks Saaremaa sild ja Est-Fori tselluloositehas, mille puhul puudub Eesti poliitilisel maastikul üksmeel. Kõikide erakondade vastused ning ekspertide kommentaarid on avalikud EKO veebilehel.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2018. aasta keskkonnateoks Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Keskkonnakirve said keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest.