Talvel on Eestis arvukaim lind rasvatihane

06.01.2016

Rasvatihane on kõige arvukam talilind Eestis, keda talvitab meil hinnanguliselt 0,6-1,2 miljonit isendit. Arvukuse vahe järgmiste tavaliste talviste liikidega on suur, näiteks teisel kohal olevat pöialpoissi on meil talvel hinnanguliselt 200 000 – 600 000 isendit ning tavaliste talilindude nagu kodu- ja põldvarblane, sinitihane ning rohevint talvised maksimumarvukused jäävad aga juba 300 000 – 400 000 juurde. Eesti lindude staatuse, pesitsusaegse ja talvise arvukuse kokkuvõtteid on Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) regulaarselt avaldanud ajakirjas Hirundo, viimati 2013. aasta kevadnumbris perioodi 2008-2012 kohta.

Rasvatihase seisundit hinnatakse meil stabiilseks, loenduste tulemused ei näita arvukuse püsivaid tõuse või langusi.

Rasvatihase talvise arvukuse (arvukusindeksi) muutused aastatel 1987-2014 talilinnuloenduse andmetel.

Hinnangud arvukuse muutuste kohta on saadud tänu talilinnuloendusele, mida on Eestis korraldatud juba alates 1987. aastast. Möödunud 2014/2015 talvel viidi loendus läbi 46-l rajal. Loenduse kokkuvõtet koos kahekümne arvukama talilinnu arvukuse muutuste analüüsiga saab lugeda EOÜ veebilehelt.

Väga oluline on pidevalt jälgida ka tavaliste linnuliikide seisundit. Arvukate liikide puhul sageli lihtsalt ei märgata, kui lindude arvukus isegi poole võrra langeb – liik on siis ikka veel tavaline ja kõikjal nähtav, ehkki tegelikult on juba väga suur hulk linde kadunud. Muutusi märgatakse sageli alles siis, kui arvukus on juba kordades langenud. Kuna siis on liigi kaitsmiseks keeruline midagi ette võtta, tulebki seireloendusi pidevalt ning pika aja jooksul läbi viia. Meie tavaliste ja arvukate lindude talvise seisundi hindamise parimaks meetodiks on talilinnuloendus. Loenduses osalemine ei ole keeruline, täpse juhendi ja ankeedi selleks leiab EOÜ veebilehelt.

Talilinnuloendus viiakse läbi kolmel perioodil: sügisloendus 15.-28. novembril, jõululoendus 25. detsembrist 7. jaanuarini ja kevadloendus 15.-28. veebruaril. Ehkki tänaseks on jõululoenduse periood juba lõppemas, on ebasoodsate ilmastikutingimuste (nt pakane, tuisk) korral lubatud loendada ka veidi hiljem. Alustada ei ole kunagi hilja – peagi algaval kevadise loenduse ajal võiks endale sobiva raja läbi käia, et siis järgmisel talvel juba täies mahus osaleda.

Lisateave talilinnuloenduse kohta: Jaanus Elts, jaanus.elts@eoy.ee