Sinitihane
Välimus
Sinitihane sarnaneb rasvatihasega, kuid on temast väiksem, kollasel alapoolel lai must pikitriip puudub (keset rinda on vaid kitsas hallikas triip või laik), pealagi ning tiiva- ja sabasuled on sinised. See vilgas sinine lind hakkab talvel toidumaja juures teiste lindude seast kohe silma. Pesast lahkunud noorlindude pealagi on hallikasroheline. Sugupooled on sarnased, kuid emaslinnud on tuhmimad sinised.
Laul
Sinitihase laul on siristav „tsii-tsii-tsir-rirrirr…“ või helisev „tii-ti-tjihihihihi“ või rütmiline „tsii-tata-tsii-tata-tsii-tata…“. Teistest häälitsustest on tavalisemad tärisev „trrrr-ädädädä“ või „drrr-iidi, drrr-iidi“, sidistav tsi-tsi-tsi-di-di-di“, „sisüdu“ või „tsii-tsii“.
Laul
Salvestanud Veljo Runnel
Häälitsus
Salvestanud Veljo Runnel
Levik ja arvukus
Sinitihane on levinud Euroopas Portugalist ja Briti saartest kuni Uuraliteni ning Lähis-Idas Iraanini.
Eestis on sinitihane üldlevinud ja tavaline haudelind, läbirändaja ning talvitaja. Sinitihaseid pesitseb Eestis 100 000-150 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 200 000-400 000 isendit.
Sinitihase levik Eesti haudelindude levikuatlase 2003-2009 andmetel.
Elupaik ja pesitsemine
Sinitihane pesitseb leht- ja segametsades, parkides ning aedades. Pesa ehitab sinitihane peamiselt lehtpuu õõnsusse või pesakasti. Pesa kõrgus sõltub õõnsuse või pesakasti asukohast, enamasti paikneb pesa maast 1-5 m kõrgusel, aga pesi on leitud ka >10 m kõrguselt. Pesamaterjalina kasutab sinitihane sammalt, kuivi kõrsi ja lehti ning karvu, sisevooderduseks karvu, jõhve ja sulgi. Sinitihase täiskurnas on 9-13 valget, punapruunide täppidega muna, mis on rasvatihase munadega võrreldes pisut väiksemad. Täiskurni leitakse mai jooksul, hilisemad kurnad on pigem ebaõnnestunud pesitsejate järelkurnad. Haudumine kestab 12-15 päeva ning haub vaid emaslind, keda isaslind kogu haudeperioodi jooksul toidab. Pojad lahkuvad pesast 16.-20. elupäeval.
Toit
Sinitihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, talvepoolaastal ka taimede seemned ning marjad.
Ränded, talvitamine
Septembris ja oktoobris rändab osa sinitihaseid Kesk- ja Lõuna-Euroopasse. Talveks meile jäänud sinitihased tegutsevad tihaste segasalkades sobivate toitumispaikade vahel ringi liikudes.
Eluiga
Rõngastatud lindude taasleidude põhjal on teada, et Tšehhis elas üks sinitihane vähemalt 11 aasta ja 7 kuu vanuseks. Kui sinitihane suudab esimese talve üle elada, siis elab ta tavaliselt vaid 2-3 aastaseks.
Sinitihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.
Lisalugemist sinitihase kohta:
- Rootsmäe, L., Veroman, H. 1974. Eesti laululinnud (sinitihane lk 212-214).
- Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Kägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012. Hirundo, 26, 80-112.
- BirdLife International – sinitihase infoleht
- eLoodus
- Loodusheli
Välimus
Sinitihane sarnaneb rasvatihasega, kuid on temast väiksem, kollasel alapoolel lai must pikitriip puudub (keset rinda on vaid kitsas hallikas triip või laik), pealagi ning tiiva- ja sabasuled on sinised. See vilgas sinine lind hakkab talvel toidumaja juures teiste lindude seast kohe silma. Pesast lahkunud noorlindude pealagi on hallikasroheline. Sugupooled on sarnased, kuid emaslinnud on tuhmimad sinised.
Laul
Sinitihase laul on siristav „tsii-tsii-tsir-rirrirr…“ või helisev „tii-ti-tjihihihihi“ või rütmiline „tsii-tata-tsii-tata-tsii-tata…“. Teistest häälitsustest on tavalisemad tärisev „trrrr-ädädädä“ või „drrr-iidi, drrr-iidi“, sidistav tsi-tsi-tsi-di-di-di“, „sisüdu“ või „tsii-tsii“.
Laul
Salvestanud Veljo Runnel
Häälitsus
Salvestanud Veljo Runnel
Levik ja arvukus
Sinitihane on levinud Euroopas Portugalist ja Briti saartest kuni Uuraliteni ning Lähis-Idas Iraanini.
Eestis on sinitihane üldlevinud ja tavaline haudelind, läbirändaja ning talvitaja. Sinitihaseid pesitseb Eestis 100 000-150 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 200 000-400 000 isendit.
Sinitihase levik Eesti haudelindude levikuatlase 2003-2009 andmetel.
Elupaik ja pesitsemine
Sinitihane pesitseb leht- ja segametsades, parkides ning aedades. Pesa ehitab sinitihane peamiselt lehtpuu õõnsusse või pesakasti. Pesa kõrgus sõltub õõnsuse või pesakasti asukohast, enamasti paikneb pesa maast 1-5 m kõrgusel, aga pesi on leitud ka >10 m kõrguselt. Pesamaterjalina kasutab sinitihane sammalt, kuivi kõrsi ja lehti ning karvu, sisevooderduseks karvu, jõhve ja sulgi. Sinitihase täiskurnas on 9-13 valget, punapruunide täppidega muna, mis on rasvatihase munadega võrreldes pisut väiksemad. Täiskurni leitakse mai jooksul, hilisemad kurnad on pigem ebaõnnestunud pesitsejate järelkurnad. Haudumine kestab 12-15 päeva ning haub vaid emaslind, keda isaslind kogu haudeperioodi jooksul toidab. Pojad lahkuvad pesast 16.-20. elupäeval.
Toit
Sinitihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, talvepoolaastal ka taimede seemned ning marjad.
Ränded, talvitamine
Septembris ja oktoobris rändab osa sinitihaseid Kesk- ja Lõuna-Euroopasse. Talveks meile jäänud sinitihased tegutsevad tihaste segasalkades sobivate toitumispaikade vahel ringi liikudes.
Eluiga
Rõngastatud lindude taasleidude põhjal on teada, et Tšehhis elas üks sinitihane vähemalt 11 aasta ja 7 kuu vanuseks. Kui sinitihane suudab esimese talve üle elada, siis elab ta tavaliselt vaid 2-3 aastaseks.
Sinitihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.
Lisalugemist sinitihase kohta:
- Rootsmäe, L., Veroman, H. 1974. Eesti laululinnud (sinitihane lk 212-214).
- Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Kägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012. Hirundo, 26, 80-112.
- BirdLife International – sinitihase infoleht
- eLoodus
- Loodusheli