Musttihane
Välimus
Musttihane näeb välja nagu väike värvitu rasvatihane – pea on tal samamoodi must suure valge põselaiguga, aga hea määramistunnus on valge kuklalaik. Musttihase ülapool on hallikas ning alapool määrdunudvalge. Isas- ja emaslind on sarnased.
Laul
Musttihase laul on rütmiline „pjiiti-pjiiti-pjiiti…“ või „sittju-sittju-sittju…“. Teistest häälitsustest on tavalisemad hele „pjiiti“, nukker „tjüüi“ või ülipeen „si-si-si“.
Laul
Salvestanud Veljo Runnel
Häälitsus
Levik ja arvukus
Musttihane on levinud Briti saartest ja Marokost kuni Jaapani ja Taiwanini.
Eestis on musttihane ebaühtlaselt levinud, kõikuva arvukusega haudelind, läbirändaja ning talvitaja. Musttihaseid pesitseb Eestis 15 000-25 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 20 000-40 000 isendit.
Musttihase levik Eesti haudelindude levikuatlase 2003-2009 andmetel.
Elupaik ja pesitsemine
Musttihane pesitseb meil peamiselt kuusikutes ja kuuse-segametsades, saartel ka männikutes ja männi-segametsades. Pesa ehitab musttihane puuõõnsusse, aga ka puujuurte vahele või pehkinud kännu sisse. Pesakaste asustab ta harva. Pesamaterjalina kasutab musttihane sammalt, kuivi kõrsi, taimevilla, jõhvi ja karvu. Musttihane muneb tavaliselt 8-10 valget, roostjate täppidega muna. Haudumine kestab 14-16 päeva ning haub vaid emaslind, keda isaslind kogu haudeperioodi jooksul toidab. Pojad lahkuvad pesast 16.-20. elupäeval. Osa musttihaseid pesitseb meil kaks korda suve jooksul.
Toit
Musttihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, aga ka okaspuude seemned.
Ränded
Musttihane on paigalind, kes mõnel aastal võtab ette märgatavaid rändeid lõuna- ja läänepoole. Viimaste aastakümnete massilisemat musttihaste rännet vaadeldi Eestis 2015. aasta augusti lõpus ja septembri alguses, kui ühe hommikuga loendati näiteks Läänemaal Puises >50 000 ja Pärnumaal Kablis >40 000 rändavat musttihast.
Eluiga
Rõngastatud lindude taasleidude põhjal on teada, et Briti saartel elas üks musttihane vähemalt 9 aasta ja 5 kuu vanuseks. Tavaliselt elab musttihane aga vaid 2-3 aastaseks.
Musttihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.
Lisalugemist musttihase kohta:
- Rootsmäe, L., Veroman, H. 1974. Eesti laululinnud (musttihane lk 209-211).
- Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Kägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012. Hirundo, 26, 80-112.
- BirdLife International – musttihase infoleht
- eLoodus
- Loodusheli
Välimus
Musttihane näeb välja nagu väike värvitu rasvatihane – pea on tal samamoodi must suure valge põselaiguga, aga hea määramistunnus on valge kuklalaik. Musttihase ülapool on hallikas ning alapool määrdunudvalge. Isas- ja emaslind on sarnased.
Laul
Musttihase laul on rütmiline „pjiiti-pjiiti-pjiiti…“ või „sittju-sittju-sittju…“. Teistest häälitsustest on tavalisemad hele „pjiiti“, nukker „tjüüi“ või ülipeen „si-si-si“.
Laul
Salvestanud Veljo Runnel
Häälitsus
Levik ja arvukus
Musttihane on levinud Briti saartest ja Marokost kuni Jaapani ja Taiwanini.
Eestis on musttihane ebaühtlaselt levinud, kõikuva arvukusega haudelind, läbirändaja ning talvitaja. Musttihaseid pesitseb Eestis 15 000-25 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 20 000-40 000 isendit.
Musttihase levik Eesti haudelindude levikuatlase 2003-2009 andmetel.
Elupaik ja pesitsemine
Musttihane pesitseb meil peamiselt kuusikutes ja kuuse-segametsades, saartel ka männikutes ja männi-segametsades. Pesa ehitab musttihane puuõõnsusse, aga ka puujuurte vahele või pehkinud kännu sisse. Pesakaste asustab ta harva. Pesamaterjalina kasutab musttihane sammalt, kuivi kõrsi, taimevilla, jõhvi ja karvu. Musttihane muneb tavaliselt 8-10 valget, roostjate täppidega muna. Haudumine kestab 14-16 päeva ning haub vaid emaslind, keda isaslind kogu haudeperioodi jooksul toidab. Pojad lahkuvad pesast 16.-20. elupäeval. Osa musttihaseid pesitseb meil kaks korda suve jooksul.
Toit
Musttihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, aga ka okaspuude seemned.
Ränded
Musttihane on paigalind, kes mõnel aastal võtab ette märgatavaid rändeid lõuna- ja läänepoole. Viimaste aastakümnete massilisemat musttihaste rännet vaadeldi Eestis 2015. aasta augusti lõpus ja septembri alguses, kui ühe hommikuga loendati näiteks Läänemaal Puises >50 000 ja Pärnumaal Kablis >40 000 rändavat musttihast.
Eluiga
Rõngastatud lindude taasleidude põhjal on teada, et Briti saartel elas üks musttihane vähemalt 9 aasta ja 5 kuu vanuseks. Tavaliselt elab musttihane aga vaid 2-3 aastaseks.
Musttihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.
Lisalugemist musttihase kohta:
- Rootsmäe, L., Veroman, H. 1974. Eesti laululinnud (musttihane lk 209-211).
- Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Kägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012. Hirundo, 26, 80-112.
- BirdLife International – musttihase infoleht
- eLoodus
- Loodusheli