Kukkurtihane
Lindude süsteemis ei kuulu kukkurtihane meie teiste tihastega samasse sugukonda tihaslased Paridae, vaid on tihaste veidi kaugem sugulane ja kuulub omaette sugukonda kukkurtihaslased Remizidae.
Välimus
Kukkurtihane on väike pruunikas lind helehalli pea ja musta maskiga. Mask on isaslinnul laiem ning emaslinnul väiksem ega ulatu laubani. Noorlinnud on heledad hallikaspruunid ja must mask puudub üldse.
Laul
Kukkurtihase kutsehüüd on väga peen ja kõrge venitatud „tsiii“ või ka kolmeosaline „tsi-tsi-tsi“. Kukkurtihase laul koosneb kutsehüüdudega põimitud sirinatest ja viledest.
Laul
Häälitsus
Levik ja arvukus
Kukkurtihane on levinud Euroopas ja Lääne-Aasias, levila ulatub Pürenee poolsaarest läänes kuni Altaini idas. Euroopas on levila põhjapiiriks Kesk-Rootsi ja Eesti. Vahemere-äärsed kukkurtihased on paiksed, põhjapoolsemad linnud talvitavad Lõuna-Euroopas ja Lähis-Idas.
Eestis on kukkurtihane uustulnuk, kelle esimesed pesad leiti 1950. aastate keskel Kasari suudmeluhalt Läänemaal ning Pedja jõe alamjooksult nüüdsel Alam-Pedja looduskaitsealal. 1950.−1960. aastail arvati Eestis pesitsevat kuni 10 paari, pärast 1970. aastate alguse levimislainet (mille käigus asustati Tartu ümbruse luhad) 15−30 paari. Järgmine, eriti märkimisväärne levimislaine leidis aset aastail 1987−1989, selle järel kasvas kukkurtihase asurkond uuesti suurusjärgu võrra 100−300 paarini. Liigi arvukus kõigub aastati suures ulatuses ja seetõttu on raske muid intensiivse levimise perioode välja tuua − arvukus on aina suurenenud, aga tasapisi. Kui 1990. aastate kohta esitati arvukushinnanguks samuti 100−300 paari, siis sajandivahetusel hinnati kukkurtihase arvukuseks juba 400−800 paari ning oletati kiiremat ja ühtlasemat arvukuse tõusu kui eelnenud kümnenditel. Tegemist oli siiski ülehinnanguga: 2000. aastate arvukushinnanguks osutus 200−400 paari. Alles praeguseks on haudepaaride arv tõusnud 400−600-ni.
Kukkurtihase levik Eesti haudelindude levikuatlase 2003-2009 andmetel.
Elupaik ja pesitsemine
Meil elutseb ta peamiselt pajustunud ja roostunud luhtadel, jõe- ja järvekallastel ning mereranniku lahesoppides. Oma iseloomuliku rippuva pesa rajab kukkurtihane tavaliselt keset lammipajustikku sirguva kase või remmelga, harvemini paju või lepa oksa külge. See keerukas ja vastupidav ehitis on valmistatud taimekiududest ja –villast ning võib oksa küljes säilida mitu aastat. Pesa ehitamist alustab tavaliselt isaslind, kes teeb valmis pesa aluse ja välisseina, sisemuse vooderdab aga emaslind. Isaslinnud rajavad kevadel ka mitmeid mängupesi, mida pesitsemiseks ei kasutata.
Kukkurtihase täiskurnas on 6-8 valget muna. Haudumine kestab 12-15 päeva ja pojad lahkuvad pesast 15.-20. elupäeval.
Toit
Kukkurtihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud.
Saabumine, lahkumine
Kukkurtihane saabub Eestisse aprillis, varajastel kevadetel võib neid kohata juba märtsi lõpus. Sügisel lahkuvad kukkurtihased meilt septembris-oktoobri alguses, aga üksikuid isendeid vaadeldakse veel novembriski. Eestis on kukkurtihast korra ka talvekuudel vaadeldud – 29.12.2009 Pärnumaal Pikla kalatiikide roostikus.
Eluiga
Rõngastatud lindude taasleidude põhjal on teada, et Ungaris elas üks kukkurtihane vähemalt 7 aasta vanuseks. Tavaliselt elab kukkurtihane vaid 2-3 aastaseks.
Kukkurtihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.
Lisalugemist kukkurtihase kohta:
- Rootsmäe, L., Veroman, H. 1974. Eesti laululinnud (kukkurtihane lk 226-227).
- Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Kägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012. Hirundo, 26, 80-112.
- BirdLife International – kukkurtihase infoleht
- eLoodus
Lindude süsteemis ei kuulu kukkurtihane meie teiste tihastega samasse sugukonda tihaslased Paridae, vaid on tihaste veidi kaugem sugulane ja kuulub omaette sugukonda kukkurtihaslased Remizidae.
Välimus
Kukkurtihane on väike pruunikas lind helehalli pea ja musta maskiga. Mask on isaslinnul laiem ning emaslinnul väiksem ega ulatu laubani. Noorlinnud on heledad hallikaspruunid ja must mask puudub üldse.
Laul
Kukkurtihase kutsehüüd on väga peen ja kõrge venitatud „tsiii“ või ka kolmeosaline „tsi-tsi-tsi“. Kukkurtihase laul koosneb kutsehüüdudega põimitud sirinatest ja viledest.
Laul
Häälitsus
Levik ja arvukus
Kukkurtihane on levinud Euroopas ja Lääne-Aasias, levila ulatub Pürenee poolsaarest läänes kuni Altaini idas. Euroopas on levila põhjapiiriks Kesk-Rootsi ja Eesti. Vahemere-äärsed kukkurtihased on paiksed, põhjapoolsemad linnud talvitavad Lõuna-Euroopas ja Lähis-Idas.
Eestis on kukkurtihane uustulnuk, kelle esimesed pesad leiti 1950. aastate keskel Kasari suudmeluhalt Läänemaal ning Pedja jõe alamjooksult nüüdsel Alam-Pedja looduskaitsealal. 1950.−1960. aastail arvati Eestis pesitsevat kuni 10 paari, pärast 1970. aastate alguse levimislainet (mille käigus asustati Tartu ümbruse luhad) 15−30 paari. Järgmine, eriti märkimisväärne levimislaine leidis aset aastail 1987−1989, selle järel kasvas kukkurtihase asurkond uuesti suurusjärgu võrra 100−300 paarini. Liigi arvukus kõigub aastati suures ulatuses ja seetõttu on raske muid intensiivse levimise perioode välja tuua − arvukus on aina suurenenud, aga tasapisi. Kui 1990. aastate kohta esitati arvukushinnanguks samuti 100−300 paari, siis sajandivahetusel hinnati kukkurtihase arvukuseks juba 400−800 paari ning oletati kiiremat ja ühtlasemat arvukuse tõusu kui eelnenud kümnenditel. Tegemist oli siiski ülehinnanguga: 2000. aastate arvukushinnanguks osutus 200−400 paari. Alles praeguseks on haudepaaride arv tõusnud 400−600-ni.
Kukkurtihase levik Eesti haudelindude levikuatlase 2003-2009 andmetel.
Elupaik ja pesitsemine
Meil elutseb ta peamiselt pajustunud ja roostunud luhtadel, jõe- ja järvekallastel ning mereranniku lahesoppides. Oma iseloomuliku rippuva pesa rajab kukkurtihane tavaliselt keset lammipajustikku sirguva kase või remmelga, harvemini paju või lepa oksa külge. See keerukas ja vastupidav ehitis on valmistatud taimekiududest ja –villast ning võib oksa küljes säilida mitu aastat. Pesa ehitamist alustab tavaliselt isaslind, kes teeb valmis pesa aluse ja välisseina, sisemuse vooderdab aga emaslind. Isaslinnud rajavad kevadel ka mitmeid mängupesi, mida pesitsemiseks ei kasutata.
Kukkurtihase täiskurnas on 6-8 valget muna. Haudumine kestab 12-15 päeva ja pojad lahkuvad pesast 15.-20. elupäeval.
Toit
Kukkurtihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud.
Saabumine, lahkumine
Kukkurtihane saabub Eestisse aprillis, varajastel kevadetel võib neid kohata juba märtsi lõpus. Sügisel lahkuvad kukkurtihased meilt septembris-oktoobri alguses, aga üksikuid isendeid vaadeldakse veel novembriski. Eestis on kukkurtihast korra ka talvekuudel vaadeldud – 29.12.2009 Pärnumaal Pikla kalatiikide roostikus.
Eluiga
Rõngastatud lindude taasleidude põhjal on teada, et Ungaris elas üks kukkurtihane vähemalt 7 aasta vanuseks. Tavaliselt elab kukkurtihane vaid 2-3 aastaseks.
Kukkurtihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.
Lisalugemist kukkurtihase kohta:
- Rootsmäe, L., Veroman, H. 1974. Eesti laululinnud (kukkurtihane lk 226-227).
- Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Kägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012. Hirundo, 26, 80-112.
- BirdLife International – kukkurtihase infoleht
- eLoodus