Tutt-tihane
Välimus
Tutt-tihase tunneb lihtsasti ära iseloomuliku peamustri ja musta-valgekirju tuti järgi. Isas- ja emaslind on sarnased.
Laul
Tutt-tihase leiab metsast puulatvadest üles iseloomuliku kuristava kutsehüüu „tsitsi-ürrrr“ või „ürrrr“ järgi. Teistest häälitsustest on sagedane kõrge „sii-si-si“ või trillerdav “tjilililülüli…“. Tutt-tihase laul on samade häälitsuste kuristav ja sidistav jada.
Laul
Häälitsus
Levik ja arvukus
Tutt-tihane on levinud Euroopas Portugalist kuni Uuraliteni.
Mandri-Eestis on tutt-tihane üldlevinud ja tavaline haudelind ja talvitaja, läänesaartel ta puudub. Tutt-tihaseid pesitseb Eestis 80 000-120 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 200 000-300 000 isendit.
Tutt-tihase levik Eesti haudelindude levikuatlase 2003-2009 andmetel.
Elupaik ja pesitsemine
Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Pesa ehitab tutt-tihane puuõõnsusse või ka pesakasti, aga ta on pesitsenud ka vanades oravapesades, varese või röövlindude vanade pesade okstevahelistes tühimikes, puujuurte- ja oksterägas. Pesa paikneb suhteliselt madalal, enamasti maast kuni 3 m kõrgusel. Pesamaterjalina kasutab tutt-tihane sammalt, kuivi kõrsi, puuniint ja eriti sisevooderduseks taimevilla. Tutt-tihane on tihastest varaseim pesitseja – aprilli keskel, kui teised tihased alles pesa ehitavad, haub tema juba mune. Tutt-tihase täiskurnas on 4-7 valget, roostepruunide laikudega muna. Haudumine kestab 13-17 päeva ning haub vaid emaslind, keda isaslind kogu haudeperioodi jooksul toidab. Pojad lahkuvad pesast 17.-21. elupäeval.
Toit
Tutt-tihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, aga ka okaspuude seemned. Talvel satub ta lindude toidumaja juurde harva.
Ränded, talvitamine
Tutt-tihane on meie tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.
Eluiga
Rõngastatud lindude taasleidude põhjal on teada, et Soomes elas üks tutt-tihane vähemalt 11 aasta ja 7 kuu vanuseks. Tavaliselt elab tutt-tihane vaid 2-3 aastaseks.
Tutt-tihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.
Lisalugemist tutt-tihase kohta:
- Rootsmäe, L., Veroman, H. 1974. Eesti laululinnud (tutt-tihane lk 206-209).
- Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Kägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012. Hirundo, 26, 80-112.
- BirdLife International – tutt-tihase infoleht
- eLoodus
- Loodusheli
Välimus
Tutt-tihase tunneb lihtsasti ära iseloomuliku peamustri ja musta-valgekirju tuti järgi. Isas- ja emaslind on sarnased.
Laul
Tutt-tihase leiab metsast puulatvadest üles iseloomuliku kuristava kutsehüüu „tsitsi-ürrrr“ või „ürrrr“ järgi. Teistest häälitsustest on sagedane kõrge „sii-si-si“ või trillerdav “tjilililülüli…“. Tutt-tihase laul on samade häälitsuste kuristav ja sidistav jada.
Laul
Häälitsus
Levik ja arvukus
Tutt-tihane on levinud Euroopas Portugalist kuni Uuraliteni.
Mandri-Eestis on tutt-tihane üldlevinud ja tavaline haudelind ja talvitaja, läänesaartel ta puudub. Tutt-tihaseid pesitseb Eestis 80 000-120 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 200 000-300 000 isendit.
Tutt-tihase levik Eesti haudelindude levikuatlase 2003-2009 andmetel.
Elupaik ja pesitsemine
Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Pesa ehitab tutt-tihane puuõõnsusse või ka pesakasti, aga ta on pesitsenud ka vanades oravapesades, varese või röövlindude vanade pesade okstevahelistes tühimikes, puujuurte- ja oksterägas. Pesa paikneb suhteliselt madalal, enamasti maast kuni 3 m kõrgusel. Pesamaterjalina kasutab tutt-tihane sammalt, kuivi kõrsi, puuniint ja eriti sisevooderduseks taimevilla. Tutt-tihane on tihastest varaseim pesitseja – aprilli keskel, kui teised tihased alles pesa ehitavad, haub tema juba mune. Tutt-tihase täiskurnas on 4-7 valget, roostepruunide laikudega muna. Haudumine kestab 13-17 päeva ning haub vaid emaslind, keda isaslind kogu haudeperioodi jooksul toidab. Pojad lahkuvad pesast 17.-21. elupäeval.
Toit
Tutt-tihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, aga ka okaspuude seemned. Talvel satub ta lindude toidumaja juurde harva.
Ränded, talvitamine
Tutt-tihane on meie tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.
Eluiga
Rõngastatud lindude taasleidude põhjal on teada, et Soomes elas üks tutt-tihane vähemalt 11 aasta ja 7 kuu vanuseks. Tavaliselt elab tutt-tihane vaid 2-3 aastaseks.
Tutt-tihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.
Lisalugemist tutt-tihase kohta:
- Rootsmäe, L., Veroman, H. 1974. Eesti laululinnud (tutt-tihane lk 206-209).
- Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Kägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012. Hirundo, 26, 80-112.
- BirdLife International – tutt-tihase infoleht
- eLoodus
- Loodusheli