Põhjatihane
Välimus
Põhjatihane on väga sarnane salutihasega: mõlemad liigid on musta pealae, pruunika ülapoole ja valge alapoolega. Siiski on põhjatihase ülapool hallima tooniga, must kurgulaik on suurem ja kokkupandud tiival moodustub küünra-hoosulgede heledatest servadest kontrastne hele tiivapaneel. Isas- ja emaslind on sarnased. Lihtsam on põhja- ja salutihast eristada hääle järgi.
Laul
Põhjatihase laul on mets-lehelinnu häälitsusega sarnanev nukker „diü-tiü-tiü-tiü-tiü“ või ka kurinate, sidinate ja trillerduste jada. Põhjatihasele on iseloomulik venitatud kutsehüüd „däää däää“ või „tsi-ti-dää-dää-dää“.
Laul
Salvestanud Veljo Runnel
Häälitsus
Salvestanud Veljo Runnel
Levik ja arvukus
Põhjatihane on Euraasias laialt levinud Lääne-Euroopast kuni Vaikse ookeanini välja.
Eestis on põhjatihane üldlevinud ja tavaline haudelind, läbirändaja ning talvitaja. Põhjatihaseid pesitseb Eestis 60 000-100 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 200 000-300 000 isendit.
Põhjatihase levik Eesti haudelindude levikuatlase 2003-2009 andmetel.
Elupaik ja pesitsemine
Põhjatihane pesitseb okas- ja segametsades. Põhjatihane uuristab pesaõõnsuse pehkinud puusse, enamasti paikneb pesa maast vaid 1-2 m kõrgusel. Pesamaterjalina kasutab põhjatihane sammalt, kuivi kõrsi ja puuniint, sisevooderduseks karvu, taimevilla ja sulgi, aga mõnikord muneb ta otse õõnsuse põhjal leiduvale puupurule. Põhjatihase täiskurnas on 5-10 valget, roostepruunide täppidega muna. Haudumine kestab 13-15 päeva ning haub vaid emaslind, keda isaslind kogu haudeperioodi jooksul toidab. Pojad lahkuvad pesast 15.-19. elupäeval.
Toit
Põhjatihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, talvepoolaastal ka taimede seemned ning marjad.
Ränded, talvitamine
Põhjatihane on paigalind, kes võib mõnel sügisel ette võtta ka ulatuslikuma rände. Talvel tegutsevad põhjatihased koos teiste tihastega segasalkades. Lindude toidumaja külastavad põhjatihased suhteliselt harva.
Eluiga
Rõngastatud lindude taasleidude põhjal on teada, et Soomes ja ka Briti saartel elas põhjatihane vähemalt 11 aasta ja 4 kuu vanuseks. Tavaliselt elab põhjatihane 2-3 aasta vanuseks.
Põhjatihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.
Lisalugemist põhjatihase kohta:
- Rootsmäe, L., Veroman, H. 1974. Eesti laululinnud (põhjatihane lk 203-206).
- Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Kägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012. Hirundo, 26, 80-112.
- BirdLife International – põhjatihase infoleht
- eLoodus
- Loodusheli
Välimus
Põhjatihane on väga sarnane salutihasega: mõlemad liigid on musta pealae, pruunika ülapoole ja valge alapoolega. Siiski on põhjatihase ülapool hallima tooniga, must kurgulaik on suurem ja kokkupandud tiival moodustub küünra-hoosulgede heledatest servadest kontrastne hele tiivapaneel. Isas- ja emaslind on sarnased. Lihtsam on põhja- ja salutihast eristada hääle järgi.
Laul
Põhjatihase laul on mets-lehelinnu häälitsusega sarnanev nukker „diü-tiü-tiü-tiü-tiü“ või ka kurinate, sidinate ja trillerduste jada. Põhjatihasele on iseloomulik venitatud kutsehüüd „däää däää“ või „tsi-ti-dää-dää-dää“.
Laul
Salvestanud Veljo Runnel
Häälitsus
Salvestanud Veljo Runnel
Levik ja arvukus
Põhjatihane on Euraasias laialt levinud Lääne-Euroopast kuni Vaikse ookeanini välja.
Eestis on põhjatihane üldlevinud ja tavaline haudelind, läbirändaja ning talvitaja. Põhjatihaseid pesitseb Eestis 60 000-100 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 200 000-300 000 isendit.
Põhjatihase levik Eesti haudelindude levikuatlase 2003-2009 andmetel.
Elupaik ja pesitsemine
Põhjatihane pesitseb okas- ja segametsades. Põhjatihane uuristab pesaõõnsuse pehkinud puusse, enamasti paikneb pesa maast vaid 1-2 m kõrgusel. Pesamaterjalina kasutab põhjatihane sammalt, kuivi kõrsi ja puuniint, sisevooderduseks karvu, taimevilla ja sulgi, aga mõnikord muneb ta otse õõnsuse põhjal leiduvale puupurule. Põhjatihase täiskurnas on 5-10 valget, roostepruunide täppidega muna. Haudumine kestab 13-15 päeva ning haub vaid emaslind, keda isaslind kogu haudeperioodi jooksul toidab. Pojad lahkuvad pesast 15.-19. elupäeval.
Toit
Põhjatihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, talvepoolaastal ka taimede seemned ning marjad.
Ränded, talvitamine
Põhjatihane on paigalind, kes võib mõnel sügisel ette võtta ka ulatuslikuma rände. Talvel tegutsevad põhjatihased koos teiste tihastega segasalkades. Lindude toidumaja külastavad põhjatihased suhteliselt harva.
Eluiga
Rõngastatud lindude taasleidude põhjal on teada, et Soomes ja ka Briti saartel elas põhjatihane vähemalt 11 aasta ja 4 kuu vanuseks. Tavaliselt elab põhjatihane 2-3 aasta vanuseks.
Põhjatihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.
Lisalugemist põhjatihase kohta:
- Rootsmäe, L., Veroman, H. 1974. Eesti laululinnud (põhjatihane lk 203-206).
- Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Kägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012. Hirundo, 26, 80-112.
- BirdLife International – põhjatihase infoleht
- eLoodus
- Loodusheli