Salutihane
Välimus
Salutihane ehk endise nimetusega sootihane on väga sarnane põhjatihasega. Mõlemad liigid on musta pealae, pruunika ülapoole ja valge alapoolega. Siiski on salutihase ülapool pruunima tooniga, must kurgulaik on väiksem ja kokkupandud tiival küünra-hoosulgede servadest kontrastset heledat tiivapaneeli ei moodustu. Isas- ja emaslind on sarnased. Lihtsam on põhja- ja salutihast eristada hääle järgi.
Laul
Salutihase laul on heledate korduvate silpide jada „dipdipdip…“ või „tüvit-tüvit-tüvit…“. Kutsehüüd on kõlav „pistjä“ või korratav „tsiiu-dädädä-deh“, ärevushüüd on tärisev „drrrr“.
Laul
Salvestanud Veljo Runnel
Häälitsus
Levik ja arvukus
Salutihase levila on jagunenud kaheks: Euroopas ulatub levila Pürenee poolsaarest Uuralite ja Türgini, Aasias Mongooliast Jaapanini. Läänemerel on levila piiriks Soome laht ja Soomes on salutihane haruldus. Kuni 2010. aastani oli Soomest teada kokku vähem kui 40 salutihase vaatlust, aga 2010. aasta sügisrändel registreeriti Soomes üllatuslikult >120 vaatluse. Hiljem on taas teada vaid mõned üksikud leiud.
Eestis on salutihane üldlevinud ja tavaline haudelind ning talvitaja. Salutihaseid pesitseb Eestis 50 000-80 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 100 000-200 000 isendit.
Salutihase levik Eesti haudelindude levikuatlase 2003-2009 andmetel.
Elupaik ja pesitsemine
Salutihane pesitseb leht- ja segametsades ning parkides ja aedades. Salutihane ehitab pesa puuõõnsusse, mõnikord ka pesakasti. Pesa kõrgus sõltub sobiva õõnsuse kõrgusest ja pesi on leitud nii maapinna lähedalt kui ka >10 m kõrguselt. Pesamaterjalina kasutab salutihane sammalt ja kuivi kõrsi, sisevooderduseks karvu ja taimevilla. Salutihase täiskurnas on 6-9 valget, roostepruunide täppidega muna. Haudumine kestab 13-15 päeva ning haub vaid emaslind, keda isaslind kogu haudeperioodi jooksul toidab. Pojad lahkuvad pesast 16.-20. elupäeval.
Toit
Salutihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, talvepoolaastal ka taimede seemned.
Ränded, talvitamine
Salutihane on paigalind. Talvel tegutsevad salutihased koos teiste tihastega segasalkades. Talvel külastab salutihane meelsasti ka lindude toidumaju.
Eluiga
Rõngastatud lindude taasleidude põhjal on teada, et Rootsis elas salutihane vähemalt 11 aasta ja 11 kuu vanuseks. Tavaliselt elab salutihane 2-3 aasta vanuseks.
Salutihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.
Lisalugemist salutihase kohta:
- Rootsmäe, L., Veroman, H. 1974. Eesti laululinnud (salutihane lk 201-203).
- Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Kägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012. Hirundo, 26, 80-112.
- BirdLife International – salutihase infoleht
- eLoodus
- Loodusheli
Välimus
Salutihane ehk endise nimetusega sootihane on väga sarnane põhjatihasega. Mõlemad liigid on musta pealae, pruunika ülapoole ja valge alapoolega. Siiski on salutihase ülapool pruunima tooniga, must kurgulaik on väiksem ja kokkupandud tiival küünra-hoosulgede servadest kontrastset heledat tiivapaneeli ei moodustu. Isas- ja emaslind on sarnased. Lihtsam on põhja- ja salutihast eristada hääle järgi.
Laul
Salutihase laul on heledate korduvate silpide jada „dipdipdip…“ või „tüvit-tüvit-tüvit…“. Kutsehüüd on kõlav „pistjä“ või korratav „tsiiu-dädädä-deh“, ärevushüüd on tärisev „drrrr“.
Laul
Salvestanud Veljo Runnel
Häälitsus
Levik ja arvukus
Salutihase levila on jagunenud kaheks: Euroopas ulatub levila Pürenee poolsaarest Uuralite ja Türgini, Aasias Mongooliast Jaapanini. Läänemerel on levila piiriks Soome laht ja Soomes on salutihane haruldus. Kuni 2010. aastani oli Soomest teada kokku vähem kui 40 salutihase vaatlust, aga 2010. aasta sügisrändel registreeriti Soomes üllatuslikult >120 vaatluse. Hiljem on taas teada vaid mõned üksikud leiud.
Eestis on salutihane üldlevinud ja tavaline haudelind ning talvitaja. Salutihaseid pesitseb Eestis 50 000-80 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 100 000-200 000 isendit.
Salutihase levik Eesti haudelindude levikuatlase 2003-2009 andmetel.
Elupaik ja pesitsemine
Salutihane pesitseb leht- ja segametsades ning parkides ja aedades. Salutihane ehitab pesa puuõõnsusse, mõnikord ka pesakasti. Pesa kõrgus sõltub sobiva õõnsuse kõrgusest ja pesi on leitud nii maapinna lähedalt kui ka >10 m kõrguselt. Pesamaterjalina kasutab salutihane sammalt ja kuivi kõrsi, sisevooderduseks karvu ja taimevilla. Salutihase täiskurnas on 6-9 valget, roostepruunide täppidega muna. Haudumine kestab 13-15 päeva ning haub vaid emaslind, keda isaslind kogu haudeperioodi jooksul toidab. Pojad lahkuvad pesast 16.-20. elupäeval.
Toit
Salutihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, talvepoolaastal ka taimede seemned.
Ränded, talvitamine
Salutihane on paigalind. Talvel tegutsevad salutihased koos teiste tihastega segasalkades. Talvel külastab salutihane meelsasti ka lindude toidumaju.
Eluiga
Rõngastatud lindude taasleidude põhjal on teada, et Rootsis elas salutihane vähemalt 11 aasta ja 11 kuu vanuseks. Tavaliselt elab salutihane 2-3 aasta vanuseks.
Salutihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.
Lisalugemist salutihase kohta:
- Rootsmäe, L., Veroman, H. 1974. Eesti laululinnud (salutihane lk 201-203).
- Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Kägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012. Hirundo, 26, 80-112.
- BirdLife International – salutihase infoleht
- eLoodus
- Loodusheli