Miks rasvatihased toidumaja ei külasta?

13.01.2016

Jaanuari alguse käreda pakasega riputasid paljud tihastele rasvapalli üles, kuid sööma ei tulnud kedagi. Miks nii? Vastus on lihtne – kõva külmaga püsivad linnud tuttavate toitmiskohtade läheduses ja uute otsimisele asjatult energiat ei kuluta. Kui ilm pehmemaks muutub, võtavad rasvatihased taas ette pikemaid otsinguid ning leiavad üles ka uued toidumajad.

Kuna rasvatihased liiguvad heade toitmiskohtade vahel ringi, ei ole just lihtne hinnata, kui palju linde ühe toidumaja juurest päevas läbi käib. Näiteks päevalilleseemneid süües võtab rasvatihane seemne noka vahele, lennates seda siis veidi eemale põõsasse või puu otsa sööma. Selliselt edasi-tagasi saalivaid tihaseid suudab korraga märgata ehk 3-5. Lindude tegelikust arvust saab aimu näiteks linde märgistades ehk rõngastades. Sageli selgub siis, et mõne linnu asemel käib ühe toidumaja juurest läbi 20-30, talve alguses isegi 40-50 rasvatihast päevas. Kogu talve jooksul külastab toidumaja mitusada rasvatihast. Talve teisel poolel jääb toidumaja külastavaid tihaseid vähemaks, sest kõik linnud ei ela talve üle.

Tihaste abistamise kohta talvel leiab põhjalikuma info Eesti Ornitoloogiaühingu väljaandest Talvised aialinnud ja nende toitmine.