Linnukonverents Tartus
11.11.2016
Eesti Ornitoloogiaühingu 95. tegevusaasta tähistamiseks toimub 11. novembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses linnukonverents, kus Eesti teadlased räägivad oma valdkonna uuematest uuringutest ja teadmistest. Juttu tuleb looduslike linnuliikide meditsiinilisest abist kuni ikka veel tundmatu metsiseni. Ürituse ladusamaks korraldamiseks palume osalejatel end registreerida hiljemalt 7. novembril. Osalemine on tasuta. Konverentsi ja EOÜ tegevuse toetuseks on oodatud annetused.
Konverentsi osalejatele on korraldatud kohvipausid. Lõunat tuleb igaühel süüa omal käel mõnes piirkonna söögikohas. Autoga tulijad saavad Tasku keskuses auto parkimiseks osta konverentsikeskusest sooduspileti.
Lisateave: Marko Mägi, marko.magi@ut.ee, 529 1997.
Päevakava
Dorpati konverentsikeskus (Tasku keskus, Turu 2), Baeri saal
9.30 Hommikukohv
10.00 Tervitussõnad
10.15 – 11.45 1. sessioon
Madis Leivits „Metslindude tervisestatistika“
Mida teame ohtudest lindude tervisele ja elulemusele Eesti tingimustes? Räägime Eesti Maaülikooli loomakliinikusse sattunud metslindudest, miks nad on vajanud meditsiinilist abi ja surmapõhjuste ekspertiisidest.
Kunter Tätte „Kiskja eest põgenemine kui kaalutletud otsus?“
Mõned linnud on üsna julged ja põgenevad kiskjate (sh inimeste) eest alles viimasel hetkel, teised tõusevad aga lendu ohu silmapiirile kerkides. Miks käituvad linnud erinevalt ja millised tegurid mõjutavad põgenemisotsust? Vastuseid aitavad leida nii liikidevahelised kui ka liigisisesed uuringud.
Meelis Uustal „Linnud harrastusteaduse vedajana: õppetunnid ja tulevikusuunad“
Linnud on kõikjal maailmas harrastusteadlaste populaarseim uurimisobjekt. Eestiski on mitmed lindude uurimisprojektid väga edukad, innustades igal aastal mitu tuhat inimest neis osalema. Mida oleme nendest harrastusteadusprojektidest teada saanud ja kuhu suunas edasi areneda?
11.45 Kohvipaus
12.15 – 13.45 2. sessioon
Ülo Väli „Kuhu rändavad meie röövlinnud? Valikud isenditest liikideni“
Eestis pesitsevate röövlindude rändeteede valik on väga mitmekesine. Ettekandes vaadeldakse erinevate röövlinnuliikide näitel, kui suur on isendi võimalus valida oma rändeteed, mismoodi sõltub ränne linnu vanusest ja kuidas erinevad rändeteed asurkondade, alamliikide ja liikide vahel. Ühtlasi arutletakse, milliste vahenditega on tänapäeval võimalik ja mõistlik röövlindude rännet uurida.
Aivar Leito jt. „Ökovõrgustike, maakasutuse ja kliimamuutuste potentsiaalne mõju sookurele“
Sookureuuringute käigus on muu hulgas viimasel ajal eraldi analüüsitud ka elupaikade ja kliimamuutuste mõju sookurepopulatsiooni pesitsemisele, rändele ja talvitamisele. Pesitsustingimused Eestis on head ja veel mitte ammendatud. Enamiku mudelitega prognoositud kliimamuutuste potentsiaalne mõju on populatsioonile pigem positiivne, kuid mitmetes olulistes rändepeatus- ja talvitamispaikades negatiivne.
Jaanus Elts „Väike riik ja suur teema“
Ettekandes tuleb juttu hiljuti välja töötatud indikaatorist, mille abil saab määrata kliimamuutuste mõju ulatust lindude arvukusele, eristades seejuures muutuvatest tingimustest soositud ja pärsitud liike. Muu hulgas võimaldab uus meetod looduskaitsjatel ja ametnikel otsustada, kas rakendatavad kaitsemeetmed ja poliitikad ka tegelikult aitavad parandada liikide seisundit.
13.45 – 14.45 Lõuna omal käel piirkonna söögikohtades
14.45 – 16.15 3. sessioon
Riinu Rannap jt. „Millistest liikidest lähtuvalt peaks rannaniite hooldama?“
Rannaniidud kuuluvad tänapäeval Euroopa ohustatuimate elupaikade hulka. Kuigi toetusi rannaniitude taastamiseks on makstud juba üle 10 aasta, pole neile omaste liikide (nt kõre, tutka, niidurüdi, punajalg-tildri, mustsaba-vigle) asurkondade arvukus taastunud. Seetõttu keskenduski meie uuring kahlajatest lähtuvale rannaniitude elupaigaseisundi määratlemisele, et selgitada välja kas ohustatud niidukahlajatele optimaalseks pesitsuspaigaks olevad niidud pakuvad kvaliteetset sigimispaika ka kahepaiksetele ja kasvukohta niidutaimedele.
Kalev Rattiste „Kormorani asurkonna areng Eestis“
Eelmisel aastal suurenes kormorani arvukus Eestis üle 30% ja saavutas uue rekordtaseme. Ettekandest saab ülevaate kormorani asurkonna arengust Eestis ja kogu Läänemere regioonis. Avatakse kormorani arvukuse muutumise tagamaid ning peatutakse ka kalurite ja linnukaitsjate vastasseisul.
Asko Lõhmus „Tundmatu metsis“
Metsist teavad ja tunnustavad justkui kõik, aga ometi pole need teadmised võimaldanud tema asurkonna kunagist hiilgust Eestis taastada. Ettekanne annab ülevaate viimaste aastate uuringutest selle kohta, mis metsise arvukust Eestis tänapäeval piirab. Räägime salajastest perekonnaasjadest: kuhu liiguvad kanad metsisemängudest pesitsema ja kuidas neil seal läheb, ning metsise mõnedest tähtsamatest kodustest suhetest kiskjatest naabrite, põlismändide, mustikapeenarde, kuivenduskraavide ja raiesmikega.
16.15 Lõppsõnad
