Konkurents paremate pesitsustingimuste pärast viib kärbsenäpid tihaste järele luurama

23.05.2016

Kui oled võõras ja jõuad pesitsuspaika teistest hiljem, on informatsioon kohalikest oludest ja nii teadmised kui ka kogemused olulised. Parimate toitumis- ja pesitsuskohtade tundmine võib märgatavalt tõsta pesitsusedukust.

Pesitsusalade läheduses talvitavad tihased on kohalikest oludest paremini teadlikud kui näiteks Aafrikas talvitavad must-kärbsenäpid. Kuna iga päeva on arvel, peavad kaugrändurid saabudes kiiresti otsustama, kuhu rajada pesa. Kohalike oludega pikemalt tutvumine võib küll viia soodsa valikuni, kuid ka aeg on otsustava tähtsusega – mida varem pesitsema hakata, seda kindlam edulootus. Kuidas aga valida, kui keskkond on võõras ja aega vähe? Ehk on naabrid nõus aitama?

Kuigi rasvatihased on must-kärbsenäppide Aafrikast naasmisel juba pesitsemist alustanud, jagavad nad tihti ühist elupaika. On teada, et must-kärbsenäpid käivad sageli uudistamas teiste liikide poolt hõivatud õõnsusi, seda aga mitte eesmärgiga õõnsus vallutada ja ise pesitsema hakata. Ka Eestis rasvatihaste toitmiskäitumist uurides on sageli märgatud, et aeg-ajalt käivad must-kärbsenäpid pesakastiaval uudistamas – kiikavad kasti sisse, veedavad pesakastiaval mõne sekundi ja lahkuvad. Miks nad nii teevad? Kas must-kärbsenäpid ei suuda vahet teha enda ja naabri pesakasti vahel või käivad nad vaatamas, kuidas naabril läheb?

Must-kärbsenäpi isaslind rasvatihase pesakastis toimuvat uudistamas / foto: Marko Mägi

Soome ornitoloogid avastasid, et selline käitumine pole sugugi juhuslik – tegu on justkui spioneerimisega. Rasva- või sinitihase poolt hõivatud õõnsus võib must-kärbsenäpile olla märgiks väärt pesitsuspiirkonnast, mille lähedusse tasub ka enda pesa rajada.

Spioneerimishüpoteesile kinnituse saamiseks pandi enne kaelus- ja must-kärbsenäppide rändelt saabumist tihaste poolt juba asustatud pesakastiavade ümber kas ringikujuline või kolmnurkne kujund. Kõrvale pandi aga tühi pesakast, mille ava ümbritses vastavalt teine kujund. Nii tekitati olukord, kus ühel tihase territooriumil oli eelistatud just kindla kujundiga tähistatud pesakast. Kärbsenäppide saabudes pandi lähedusse veel kaks pesakasti, mille avad tähistati kas ringi või kolmnurgaga ning jälgiti, millise pesakasti rändelt saabunud linnud valivad.

Varem rändelt saabunud kärbsenäppide valik oli juhuslik, kuid hilised saabujad valisid tihaste poolt asustatud märgistusega pesakasti. See on seletatav justnimelt aja ja energiakulu optimeerimisega, mille puhul lähtutakse kohalikke olusid tundvate liikide valikutest. Hilisemad uuringud on veel näidanud, et kärbsenäpid ei otsusta ainult tihaste pesakastivaliku alusel, vaid tuginevad ka tihaste sigimisedukusele. Edukate tihasevanemate naabruses kopeeritakse pesakastivalikut, kuid vähemate tihasepoegade puhul valitakse pesitsemiseks pigem vastupidise märgistusega pesakast.

Tulemustest võib järeldada, et rändelt saabudes aja ja energia kokkuhoidmise vahendiks on hõivatud pesakastide külastamine ja teabe hankimine. See on hea näide ka sellest, kuidas liikidevahelises konkurentsis käib infosõda ning et tihastele paremate elu- ja pesitsemistingimuste loomine aitab parandada ka teiste liikide käekäiku. Lisaks, ehk on just pesitsusterritooriumite mittereetmine üheks ajendiks, miks tihased munemisperioodil oma munad pesamaterjali alla peidavad.

Seppänen JT, Forsman JT, 2007. Interspecific Social Learning: Novel Preference Can Be Acquired from a Competing Species. Current Biology 17: 1248–1252.

Seppänen JT, Forsman JT, Mönkkönen M, Krams I, Salmi T, 2011. New behavioural trait adopted or rejected by observing heterospecific tutor fitness. Proceedings of the Royal Society B. 278:1736-1741. doi: 10.1098/rspb.2010.1610.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee.