Ka emased tihased laulavad

17.03.2017

Talvise p��rip�eva j�rel p�evade pikenedes hakkavad linnud �ha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari l�pu p�ikselistel p�evadel v�ib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda. Reeglina p��avad isaslinnud lauluga emastele muljet avaldada ja territooriume h�ivata, samas on troopiliste linnuliikide seas ka emaslindude laulmine k�llalt sagedane. Meie laiuskraadidel suhtlevad emased kaaslasega v�i pesakonnaga pigem erinevate h��litsuste varal, isastele omaseid keerukaid stroofe kuuleb nende nokast harva. Siiski on selgunud, et m�nedel puhkudel v�ivad emaslinnudki laulda.

Austrias, Viini �mbruse metsades tehtud katses paigutati kisklusohu j�ljendamiseks sinitihase pesakasti l�hedusse raudkulli topis v�i kummist madu. Looduses on raudkull otseseks ohuks vanalindudele, madu aga pesa��nsuses olevatele poegadele. Selgus, et raudkulli n�hes v�ivad ka emaslinnud isastele sarnaselt laulma hakata, pesa l�hedusse asetatud madu sellist reaktsiooni ei p�hjustanud. Sellest j�reldub, et ka emaslindude laulul on kindel eesm�rk � teha h��lt pigem k�rge kisklusohu korral.

Sinitihane / foto: Karl Adami

Kuigi isaslindude laulma hakkamine ohu korral on teada juba varasemat, ei ole selle t�pne funktsioon siiani selge. Laulmine v�ib muuhulgas t�mmata soovimatut t�helepanu ja ohtu sattumise riski suurendada, kuid valjuh��lse lauluga v�ib lind ka anda m�rku, et on kiskjat m�rganud ja r�nnakul m�tet ei ole. Lisaks on valjem ja k�lavam laul signaaliks kiskjatele, et linnud t�en�oliselt heas konditsioonis on ning nende jahtimiseks ei ole m�istlik aega raisata.

Emaslindude laulmist on seostatud nende edukusega – meelitades kohale naabrimehi, kes v�ivad viljastada osa munadest, suurendab emaslind oma j�rglaste geneetilist mitmekesisust ja edukust. Eelpool kirjeldatud katses n�is selline seletus aga siiski v�het�en�olisena, kuna pesitsushooaja l�ppfaasis ei oleks naabrimeeste �abist� enam kasu olnud. Ka seletus, et emaslind kutsus lauluga isaslindu endale appi, ei n�i samuti p�devat, sest sageli oli isaslind samal hetkel pesakasti juures olemas.

Nii emas- kui ka isaslinnu samaaegne laul kisklusohu korral viitab �hise tegutsemise t�hususele. Emaslinnu laulu puhul ei ole v�listatud ka puhtalt f�sioloogiline vastus stressirohkele olukorrale � ohu korral toimuvad organismid kiired hormonaalsed muutused, mis omakorda vallandavad laulmise. T�psemad p�hjused, miks emased sinitihased ohtu tajudes laulma hakkavad, vajavad veel selgitamist.

Mahr K, Seifert CL, Hoi H 2016. Female and male Blue Tits (Cyanistes caeruleus) sing in response to experimental predator exposition. Journal of Ornithology 157:907�911. DOI 10.1007/s10336-016-1345-3

Rasvatihase teadusuudiseid toimetab Tartu �likooli linnu�koloogia teadur Marko M�gi, marko.magi@ut.ee.