Mis toimus

Möödunud viuaasta jooksul oli igal linnuhuvilisel võimalus õppida paremini tundma kolme põnevat röövlinnuliiki – hiire-, herilase- ja taliviud. Aasta jooksul toimus terve rida ettekandeõhtuid, mille käigus sai tutvuda nende eripalgeliste kullidega; kevadel ja suvel sai ühistel vaatlusretkedel harjutada viude äratundmist looduses; sügisestel viuõhtutel süveneti kõige põnevamatesse viuteemadesse. Kokku osales aasta jooksul üle Eesti korraldatud 34 viuõhtul 1250 linnusõpra ning 20 vaatlusretkel 170 huvilist.

Uued teadmised viudest tulid ka koju kätte. Kolm Osooni- ja rida uudislõike teles, üle kümne raadiosaate, ning paarkümmend artiklit, mis ilmusid erinevates ajakirjades alates lastežurnaalist Hea Laps ja lõpetades rahvusvaheliste teadusajakirjadega, avasid kolme viu elu erinevaid tahke. Parimaks kokkuvõtteks viude elust jäi ilmselt siiski tänavune viulaul.

Lisaks teadmiste kogumisele said linnuhuvilised jagada oma viuvaatlusi teistega ning sel moel täiendada meie teadmisi viudest. Kokku laekus vaatlusankeedi kaudu 1129 vaatlust, mille põhjal saime teha kokkuvõtteid nii viude rändeaegadest, elupaikadest kui ka käitumisest. Täpseid andmeid viude elukommetest andsid saatjaviud - üks herilase- ning kaks hiireviud, kes kandsid möödunud aastal “nuti-seljakotte” – oma asukohtadest sõnumeid saatvaid GPS-saatjaid. Kolmikust populaarseimaks sai rahvahääletusel üle poole tuhande pakkumise seast nime leidnud hiireviu Villu, kelle toimetamisi õnnestus jälgida kõige kauem.

Tänapäevased jälgimisseadmed avasid viude elu ka teise kandi pealt. Nimelt seadsime kahele hiire- ja ühele herilaseviupesale üles veebikaamerad, mille kaudu linnusõbrad said reaalajas heita pilgu viupesas toimuvale. Interneti-viuvaatlejaid oli rohkesti – vaatekordi kogunes üle 4 miljoni – aga pesades toimus ka palju: ehkki herilaseviupaar pesitsema ei hakanud, läks mõlemast hiireviupesast lendu kolm poega. See oli tänavusel kesisel pesitsusaastal suurepärane tulemus! Loomulikult said kõik veebiviud, nii täiskasvanud kui noored, endale rahvahääletustel ka nimed.

Lisaks nimeotsingutele korraldasime viuaastal ka suvemoe-konkursi, mille käigus sai pakkuda välja viuteemalisi särgikavandeid. Kokku saadeti meile üle 100 idee. Neist parimad realiseerusidki lõpuks viusärkidena, mida iga soovija sai endale selga tõmmata. Möödunud aastal toimus EENeti korraldamisel ka arvutijoonistuste võistlus, kus viutemaatikal oli omaette rubriik. Professionaalne nägemus aasta lindudest jõudis traditsiooniliselt margile, ümbrikule ja maksikaardile.

Viujoonistustel võis näha väga mitmesuguseid viusid, kuid eriskummalisi viusid võis näha ka looduses. Just viuaastal sai Eesti endale uue viuliigi – stepiviu, kes eksis juuni lõpul Eestisse. Sügisel tekitas elevust üleni valge leukistlik hiireviu, kelletaolist varem pole samuti Eestis nähtud. Suur tänu kõigile viudele, kes aitasid 2015. aasta meeldejäävaks muuta! Loodetavasti jääb huvi nende vastu püsima ka edaspidiseks!