Kuidas eristada viusid üksteisest

Viude omavahelise eristamise teeb keeruliseks nende sarnane suurus, üldjoontes sarnane sulestik ja kõigi kolme liigi rohkete värvusvariatsioonide esinemine. Siiski on igal liigil mitmeid ainuomaseid tunnuseid.

Taliviu

Üldmulje helepruun
Selg ja ülapool suurte heledate tähnidega
Kõht hele, tiivaalused peaaegu valged
Sabatüvik on alt ja pealt alati säravvalge, saba tipus üks tume vööt
Rind heleviiruline, kontrastne “põll” puudub
Pikkus 49-59cm, tiibade siruulatus 125-148cm
Jookse sulistunud (jalad "karvased")
Purilennul tiivad eestvaates märgatavalt V-kujuliselt
Teeb paigallendu (raplemist) tihti.

Sood sulestiku järgi eristatavad: isaslinnul on pea ja rind tumedamad kui kõht, sabal on mitu tumedat vööti enne tipuvööti; emaslinnul on seevastu kõht tumedam kui pea ja rind ning sabal on enne laia tipuvööri vaid üksainus must kitsas vööt.
Noorlinnul (1. aasta sügisest 2. aasta kevadeni) pea ja rind heledamad, vertikaalsete tumedate triipudega. Saba tipuvööt ähmane (vanalinnul kontrastne must).
Sõudelennul tiivalöögid aeglasemad kui hiireviul.

Hiireviu

Üldmulje tumepruun
Selg ja ülapool ühtlaselt tume
Kõht ja tiivaalused pruuni-valgekirjud
Sabatüvik pealt pruun, alt hele, tihedate hallide vöötidega
Rinnal lai hele vööt (nagu valge põll) tumedal taustal
Pikkus 40-48cm, tiibade siruulatus 100-125cm
Jookse sulgedeta
Purilennul tiivad eestvaates kergelt V-kujuliselt või rõhtsalt
Teeb paigallendu (raplemist) harva.

Sulestik vanalindudel aastaringselt samasugune, emaslind on 5-10% suurem kui isaslind, sulestikus erinevus puudub.
Noorlinnul (1. aasta sügisest 2. aasta kevadeni) silmaiiris hele (vanalindudel iiris tume), rinnasuled pikitriipudega (vanalindudel põikivöödiline).
Värvus võib varieeruda valgest kuni tumepruunini.
Sõudelend 4-5 aeglast tiivalööki, millele järgneb rahulik liuglemine.

Herilaseviu

Üldmulje hiireviust sihvakam - pikk sale kael, pikad tiivad, saba pikkus võrdne tiiva laiusega
Tiibade alapoole vöödistus väga hõre, 2-3 laia kontrastset vööti
Saba tipus üks lai tume vööt, keha pool lähestikku veel kaks
Tiivad lauglennul eestvaates rõhtsalt või kergelt allapoole kumerdatud, sõudelennul tiivalöögid väga aeglased ja vetruvad
Pikkus 52-59cm, tiibade siruulatus 113-135cm
Nokaava (sõõre) poolkuukujuliselt ovaalne
Vanalindudel silm kollane

Vanalindude sood eristatavad - isaslinnud on pealt hallikaspruunid, alt heledamad, peasulestik sinakas-hallikas ja üldiselt heledad tiivad on ääristatud kontrastse tumeda servaga (eriti hoosulgede tipud e “sõrmed”). Emaslindude üldmulje on tumedam, peasulestik on peamiselt pruun, alatiibade vöödistus on tihedam, “sõrmed” vähemkontrastsed.
Noorlindudel väga palju värvusvariatsioone valgest tumepruunini. Esineb kontrast alatiivas küünar-ja labahoosulgede vahel (hiireviu noortel puudub) ja heldatel herilaseviu noorlindudel on tume silmaümbrius (heledatel hiireviudel puudub)

Näidispilte

Paljud talvised viuvaatlused tehakse autoaknast umbes nii: suur pruun lind tõuseb läheneva sõiduki eest teeäärselt puult või postilt lendu ja maandub kaugemale puule. Sõidu ajal ei õnnestu lendu tõusnud linnu tunnuseid märgata, nüüd kaugemal istudes ei ole need aga paljale silmale nähtavad. Siin tuleb appi fotokas või telefon, millega kauge pruun täpike hiljem arvutiekraanil suuremaks muuta. Kuid kas nii sombuse ilmaga nii kaugelt tehtud fotolt on võimalik liiki määrata? Tihtipeale on!

Pildil on hiireviu, sest:

linnu üldmulje on väga tume,
selg ja tiivad on ühtlaselt tumedad, vaevumärgatavate hõredate tähnidega,
rind on tume (heledam "põll" ei paista selle nurga alt välja),
pea on tume,
sabapealne (niipalju kui seda tiibade alt näha on) on tume.

Pildil on taliviu, sest:

linnu üldmulje on hele,
selg ja tiivad on suurte heledate tähnidega,
rind on heleviiruline,
pea on hele,
sabapealne (niipalju kui seda tiibade alt näha on) on valge.

Viudele sarnased röövlinnud

Väike-konnakotkas

Pikkus ca 60 cm, tiibade siruulatus ca 155 cm, seega viudest üksjagu suurem, kuid otsese võrdluseta ei ole seda alati lihtne märgata.
Pikad ühtlase laiusega tiivad, mille otsas "sõrmed" rohkem eristuvad kui viudel.
Lennus tiivad allapoole kaardus.
Ühtlaselt tume sulestik, tiiva kattesuled, pea ja kael helepruunid - viudele omased vöödid puuduvad.
Labatiiva ülapoolel valged laigud.
Sarnaselt hiireviule toitub rohumaadel ja istub maas ning heinapallidel, siis näha viust jämedamad ja sulistunud jalad.

Kanakull

Pikkuselt võrdne viudega, tiibade siruulatus pisut lühem.
Tugeva kehaehitusega, pika sabaga, "sõrmed" lühemad kui viudel lühemad ja ei ole kaugelt eristatavad.
Lend viudest oluliselt erinev - paar jõulist tiivalööki ja sellele järgnev sirgjooneline lauglemine. Mõnikord siiski ka tiirlemas.
Pealt hallikad (vanalinnud) või pruunid (noorlinnud).
Alapool hele, tiheda ja peene halli vöödistusega (vanalinnud) või jämeda pruuni pikitriibustusega (noorlinnud).
Metsaliik, kes lendab tihedas metsas või latvade kohal, avamaastikul näha harva.