Möödunud viuaasta jooksul oli igal linnuhuvilisel võimalus õppida paremini tundma kolme põnevat röövlinnuliiki – hiire-, herilase- ja taliviud. Aasta jooksul toimus terve rida ettekandeõhtuid, mille käigus sai tutvuda nende eripalgeliste kullidega; kevadel ja suvel sai ühistel vaatlusretkedel harjutada viude äratundmist looduses; sügisestel viuõhtutel süveneti kõige põnevamatesse viuteemadesse. Kokku osales aasta jooksul üle Eesti korraldatud 34 viuõhtul 1250 linnusõpra ning 20 vaatlusretkel 170 huvilist.
Järjekindlad viuvaatlused annavad hea ülevaate nii viude saabumisest, millest tegime kokkuvõtte juba kevadel, aga samamoodi ka nende lahkumisest, millele heidame pilgu nüüd. Siinkohal kasutame nii viuaasta kodulehe kui andmebaaside E-elurikkus ja Loodusvaatluste andmebaas vaatlusi.
Kes on meie viudest kõige lennukam ja kes pigem maalähedane passija? Kus armastavad viud oma saaki varitseda? Ja mida nad üldse elust mõtlevad? Just säärastele küsimustele aitasid viuvaatlejad tänavu vastuseid leida. Ehk aitab viude käitumise parem tundmine neid edaspidi paremini mõista või annab koguni väikeseid vihjeid nende äratundmise kohta?
Möödunud aasta 1. detsembril alustasime oma kodulehel viuvaatluste kogumist. Selle eesmärgiks oli ülevaate saamine meie viude levikust, rändeaegadest ning elupaigakasutusest. Kokku sisestati aasta jooksul (tänavuse novembri lõpuni) meie kodulehele 1129 vaatlust, mis annavad üsna hea ülevaate meie viude elust. Vaatame, millistes elupaikades viud oma toimetusi teevad.
Postitatud: 19.10.2015Valminud on kokkuvõte tänavusest röövlinnuseirest, kus teiste röövlindude kõrval vaadati üle ka käesoleva aasta lindude, viude, arvukuse ja pesitsusedukuse tulemused. Uued andmed herilaseviust lubavad rõõmustada – selle liigi arvukus on vahepealsete aastate mõõnast taastunud. Üllatavalt paljud herilaseviupaarid alustasid tänavusel külmal kevadsuvel pesitsemist, kuid suur osa pesitustest nurjus. Kui tavaliselt kasvab…Loe edasi...
Postitatud: 13.10.2015Villu kodukandis mürises täna veel traktor, mis lõikas niidult viimast silo. Kui suvel tõi see kaasa mitmekesise röövlindude kokkutuleku, siis täna tundsid täna niiduki vastu huvi vaid harakas ja kaks ronka ning nemadki üksnes põgusalt. Villut see kõik enam ei puudutanud, sest tema asus juba üleeile, 11. septembril, lõuna poole…Loe edasi...
Postitatud: 08.10.2015Sügisene linnuränne on täies hoos, teiste rändlindudega lahkub ka enamik meie viudest. Viuaastal on võimalik nende rännet jälgida ka virtuaalselt, sest kaks Põlvamaalt pärit isast hiireviud kannavad GPS-saatjaid. Esimene neist on juba kevadest tuttav viu Villu, teine tänavu kevadel koorunud noorlind Kordian. Omavahel sugulased nad siiski ei ole.
Esimesena alustas sügisrännet…Loe edasi...
Postitatud: 29.09.2015Saabuval nädalavahetusel toimuvad traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch 2015. Sellega pööratakse 22. korda tähelepanu lindude sügisrändele ja meid ümbritsevale linnurikkusele. Viuaasta puhul toimub lisaks teistele juhendatud linnuvaatlustele kolmes kohas ka spetsiaalne röövlindude vaatlemine ja pildistamine. Kuigi tähelepanuta ei jää ka teised rändlinnud, on põhirõhk röövlindudel ja just nende pildistamisel ning fotodelt…Loe edasi...
Postitatud: 23.09.2015Viud on väga varieeruva sulestikuga ja neil esineb nii heledaid kui tumedaid värvusvorme. Heledatel isenditel leidub siiski alati mingil määral ka tumedaid sulepartiisid. Tänavu on Eestis kohatud haruldast valget hiireviud, kellel tumedad suled puuduvad täiesti. Tegu on nn leukistliku linnuga, kellel arenguhäire tõttu on kogu sulestikus pigmendipuudulikkus. Valget viud märgati…Loe edasi...
Tänavuse viuaasta jooksul on meie kolme viuliigiga saanud esmatutvust teha nii loodusõhtutel kui väliretkedel. Sügisel on aeg sukelduda sügavamale viude maailma ja nende elu lähemalt tundma õppida. Selleks alustab Eesti Ornitoloogiaühing ettekandeõhtutega, millest igal keskendutakse mõnele tänavuse aasta lindudega seotud teemale. Viujutud hakkavad toimuma õhtuti kell 18 Tartus (Loodusmajas Lille tn. 10) ja Tallinnas (Loomaaias Ehitajate tee 150), kulmineerudes aasta lõpus traditsiooniks saanud suure linnuõhtuga Tallinna rahvusraamatukogus.
Esimestel viuõhtutel 9. ja 22. septembril heidetakse pilk Eestist väljapoole: Ülo Väli räägib sellest, kui rikkalikult leidub viusid laias maailmas ning kui põnev ja eripalgeline on nende käitumine. Lähemat infot viuõhtutest saab siit.
…
Loe edasi...
Augusti lõpp on viimaste suveilmade ja puhkusepäevade nautimiseks olnud soodus mitte ainult inimestele, vaid ka lindudele. Peale kurnavat pesitsusperioodi on enamik linde saanud enda eest hoolitsemisega tegelda, kuid on mõned liigid, kel pojad alles nüüd pesast lahkumas. Üheks selliseks on aasta lind herilaseviu, kes Eesti ühe hilisema pesitsejana alles praegu lennuvõimestunud poegi kantseldab. Mai lõpus saabuva ja putukatest toituva linnu suvi on kiire ning kohe peale poegade lennuvõimestumist asuvad nad pikale rändele troopiliste talvitusalade poole Kesk-Aafrikas. Paljud Eestist rännet alustavast 2000-3000 herilaseviudest rändavad Nigeeriasse ja selle lähikonda. Kas need riigid lindude vastuvõtmisega ka nõus on, ei küsi keegi - viud riigipiire ei tunne ja soodsad talvitusalad on ohtlikku teekonda väärt. Herilaseviud on Euroopa regulaarselt väljakannatamatutest oludest pidanud kord aastas põgenema juba palju kordi ja teekond on neil selge.
Augusti lõpus ja septembri esimeses pooles on muidu pigem varjulist vaapsikuviud seetõttu rohkem näha ja kuulda. Lisaks kohalikele lindudele rändavad meie aladelt sel ajal üle ka põhjanaabrite liigikaaslased ning seega on käes parim aeg herilaseviude vaatlemiseks. Vaata ja kuula, kuidas herilaseviud ära tunda ja sisesta oma viuvaatlus aasta linnu e-ankeeti.
Kaamerapesade hiireviupojad on juba nädalaid ringi lennanud. Nüüd, juuli alguses, on lõpuks ka Villu pesa tühjaks jäämas – ainus poeg on lendu minemas. Villu järeltulija koorus alles mai lõpus, jaanipäevased mõõtmistulemused lubavad arvata, et tegu on viupoisiga.
Postitatud: 03.07.2015Möödunud nädalavahetusel leiti Eestile uus linnuliik, kelleks on viuaastale kohaselt stepiviu (Buteo rufinus). Suvel meil esinevast hiireviust ja herilaseviust erineva välimusega lindu märkas linnuvaatleja Tarmo Teppe Valgamaal Korva luhal.
Stepiviu on levinud Lõuna- ja Kagu-Euroopas, Kesk-Aasias, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, tema talvitusalad ulatuvad lõunas India ja Ida-Aafrikani. Kuigi liigi levikuala onLoe edasi...
Suvisel ajal tavatsevad kotermannid laboritesse pesitsema asuda. Erandiks pole ka Eesti Maaülikooli zooloogia osakonna looduskaitsegeneetika labor, kus teeme röövlindude geenianalüüse, seetõttu geenianalüüside tulemused viibisidki. Nüüd on tehnilised viperused seljatatud, analüüsid lõpetatud ja viusõpradelt juba varem nimed saanud viupoegade, õigemini poegade ja tütarde sood selged. Tuletame meelde ka olulisemad mõõdud, sest nende abil võib igaüks noorte viude sugu aimata – nagu teistel röövlindudel, on ka hiireviudel poisid kergemad ja peenema jalaga kui tüdrukud.
Mari ja Mihkli järglasi mõõdeti 23. mail ja 1. juunil ning mõõdud näitavad nende soo päris hästi ära. Ei maksa ainult arvata, et viupoegade jalad ajaga peenemaks muutuvad, lihtsalt kahel päeval oli nihik erinevate inimeste käes, kelle mõõtmiskombed erinevad.
Tänu viu-aasta kodulehele ja e-elurikkuse andmebaasi kantud vaatlustele saame hea ülevaate sellest, millal viud meile tänavu saabusid.
Hiireviusid jäi meile küllalt palju ka talveks, nende arv hakkas aga juba märtsi alguses tõusma. Enamik hiireviusid saabus meile märtsi keskpaigas. Mõned viud tulid ka hiljem, mäletatavasti jõudis ka viu Villu meile alles märtsi viimasel dekaadil. Maikuus on hiireviuvaatluste arv langenud ja sellel on ilmselt kaks põhjust. Ühest küljest võib see näidata esialgse vaatlusõhina vähenemist – iga hiireviud enam kirja ei panda. Teisalt näitab see kindlasti ka viude madalamat tegutsemisaktiivsust haudeajal. Ehkki meie kaameraviude pesades koorusid pojad juba mai alguses ja keskpaigas, muneti paljudesse pesadesse alles aprilli lõpul ning pojad on seal alles äsja esmakordselt ilmavalgust näinud. Võib loota, et juunis on hiireviusid taas rohkem näha!
Tänavune taliviu arvukuse piik oli ootuspäraselt aprilli keskel, mil meilt rändavad läbi põhjapoolsete asurkondade linnud. Siiski võis juba märtsi lõpus ja aprilli alguses märgata nende arvu kasvu. Üksikuid karvasjalgu on meile jätkunud ka maikuusse ning praeguse seisuga on viimast nähtud 24. mail. Taliviud on aga asendunud „suviviudega“. Esimest herilaseviud vaadeldi juba 28. aprillil, kuid suurem osa saabus meile mai kolmandas dekaadis. Kiireimad herilaseviud jõudsid mai lõpus juba munedagi, kuid teised, näiteks veebikaamera linnud, alles mõtlevad, kas hakata pesitsema. Just praegu paras aeg silmad lahti hoida ja herilaseviude mängulende märgata!
Hiireviu mõlemas kaamerapesas on kolm poega ja nad ei ole sugugi kõik ühesugused. Pisutki enam pesaelu jälginud teevad poegadel hästi vahet ja loogilise jätkuna pakkusid vaatlejad neile üsna palju erinevaid nimesid. Aga mõned nimed hõigati välja rohkem kordi. Kõige enam hääli saanud nimed on allpool kirjas. Samamoodi said nimed ka vanalinnud - Mari ja Mihkel ning Katrin ja Kalju.
Meie kolmas viuliik - herilaseviu - on pikalt rännuteelt tagasi jõudnud ja peab pesitsusplaane. Et ka tema pesaelu oleks kõigile jälgitav, paigaldasime ühe 2013.a leitud pesa juurde kaamera ning lootsime, et herilaseviu oma vana pesa taas kasutusse võtab. 24. mail oligi kaameras näha nii isas- kui emaslinnu askeldamist, peale seda on neid aga vähem näha. Kui pesal kedagi ei paista, tasub kindlasti visata pilk foorumisse, kus leiab piltide ja videode näol jooksvalt ülevaateid hiljuti toimunud oluliste sündmuste kohta pesas.
Laupäeval 23.mail, kui Mari ja Mihkli pojad olid umbes kolmenädalased, tulid neile külalised. Jürgen ja Jaan EOÜ röövlinnutöörühmast panid väikestele viudele rõngad jalga, et neid oleks võimalik ka tulevikus ära tunda. Ühtlasi võeti mõõdud, mis kirjeldavad nende arengut ja sugu.
Eesti Post andis täna, herilaseviu keskmisel saabumiskuupäeval välja traditsioonilise aasta lindu kujutava postmargi, millel on viuaasta puhul herilaseviu. Esimese päeva ümbrikul on kujutatud taliviud ja maksikaardil hiireviud. Margi ja kaartide autor on tavapäraselt Vladimir Taiger.
Postitatud: 20.05.2015Mõlemas kaameraga varustatud hiireviu pesas (Mari-Mihkel ja Katrin-Kalju) on kolm poega ja esialgu paistab, et toidupuudust neil pesitsusterritooriumitel pole. Toidumenüü on küll erinev. Mihkel veab pessa enam suuremat saaki pessa, näiteks rotte, keda püüab majade lähedalt. Kalju seevastu toob enamasti uruhiiri, kes elavad niitudel-põldudel, aga rotid pole ka talle võõrad.
Viupoegade…Loe edasi...
Viu Villu on tagasi kodumaal olnud juba üle kuu aja ning iga ööpäeva jooksul edastanud meile neli oma asukohapunkti. Öised ja hilisõhtused peatuspaigad on olnud metsas, kuid hommikuste ja pärastlõunaste punktide abil saame aimu, mida üks hiireviu kevadisel ajal saagijahil eelistab.
Postitatud: 02.04.2015Huvilistel oli võimalus pakkuda kahe veebikaameraga varustatud hiireviu pesa lindudele nimesid. Seda võimalust kasutati 48 inimese poolt, sh umbes 10 juhul väljastpoolt Eestit. Pakutud nimed olid üsna erinevad.
Veebikaameraga varustatud esimese pesa viude paar saab omale nimed Mihkel ja Mari. Nende pesaelu saab vaadelda siin.
Mari on suurema osa ajast pesal, muneLoe edasi...
Postitatud: 01.04.2015Keset talve kuulutasime välja aasta linnu - viu - teemalise särgikavandite konkursi. Ikka selleks, et suvel oleks midagi moodsat üll võtta. Konkurss on lõppenud ja parimad tööd žürii poolt välja valitud. Konkursile laekus üle saja kavandi, kusjuures palju ideid pakkusid välja kuni 12 aastased disainerid ja veel enam täiskasvanud osalejad.…Loe edasi...
Postitatud: 30.03.2015Tõenäoliselt on Eestis veel varasemaid hiireviusid, aga jälgimisvõimalusega pesadest esimeses on esimene muna alates 28. märtsi keskpäevast. Täna tasub oodata teise muna munemist. Hiireviud võivad muneda kuni viis muna, sagedamini küll 3-4 headel hiireaastatel ja 2-3 kehvematel aastatel. Praegusel varakevadel tundub hiiri põldudel jätkuvat, aga see ei pruugi nii jääda.…Loe edasi...
Postitatud: 23.03.2015Alles nädal tagasi sai meie jälgitav hiireviu rahvahääletuse tulemusena endale nimeks Villu. Selle kevade kõige tuisusema päeva (23.märtsi) lõuna paiku jõudis hiireviu Villu Eestisse. Villu talvitas Saksamaal Müncheni lähedal ja alustas sealt kevadrännet 8.märtsil. Esialgu kulges lendamine ettevaatlikult, justkui soojendust tehes, aga alates Poolasse jõudmisest muutusid päevateekonnad pikemaks ja suuremaid…Loe edasi...
Postitatud: 16.03.2015Märtsi alguses paigaldati esmakordselt kahele hiireviupesale veebikaamerad, mille abil on igaühel võimalik tutvust teha viude pesaeluga. Kõik viuvaatlejad saavad pesakaamerate abil tehtud vaatlusi ka teistega jagada ingliskeelse foorumi vahendusel. Vaatluste salvestamine aitab kiire ülevaate olulisematest sündmustest saada nii ornitoloogidel kui teistel loodusesõpradel. Kaameraviudel nimesid veel ei ole, aga igaüks võibLoe edasi...
Postitatud: 15.03.2015Jälgimisseadmega varustatud hiireviu nimekonkurss on edukalt lõppenud. Kokku esitas 512 inimest konkursile 631 nime, millest erinevaid nimesid oli 305. Viu hakkab kandma nime Villu, mida pakuti kõige sagedamini - 64 korral. Villu põhjenduseks toodi tihti eesti keelele tunnuslikku algriimi (Viu Villu) ja kirjandusklassikast tuntud lihtsat mehist nime. Populaarsed nimed olidLoe edasi...
Postitatud: 06.03.2015Üks tänavustest aasta lindudest, hiireviu, on varustatud jälgimisseadmega. Praegu asub lind Lõuna-Saksamaal Müncheni lähistel ja ei ole veel kevadrännet alustanud. Peagi võib see juhtuda ja siis saame teda loodetavasti jälgida nii rände kui pesitsuse ajal rändekaardil. On põhjust loota, et jälgitav hiireviu rändab Eestisse ja pesitseb siin.
Aga sel hiireviul poleLoe edasi...
Postitatud: 03.03.2015Talviste viuvaatluste kogumine on lõppenud ja kevadhooaeg alanud. Viuränne kogub vaikselt hoogu ning seega on paslik talvekuude vaatlustest kokkuvõte teha. Kokku sisestati 2014. aasta 1. detsembrist 2015. aasta 28. veebruarini aasta linnu kodulehele vaatlused 365 viust, e-elurikkuse andmebaasi 508 viust. Kokku pandi kolme talvekuu jooksul seega kirja 873 viud. Kahtlemata…Loe edasi...
Eeloleval suvel on moes originaalsed kehakatted. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kaasa lööma suvemoe kujundamisel.
Eesmärk on enne soojade ilmade saabumist anda soovijaile võimalus soetada omale sobiv kehakate. Kuid kõigepealt saad osaleda uue moehiti loomises ning kujundada ise üks vinge viuaasta särk. Aasta lind 2015 on viu. Viuaasta kohaselt riietatuna on kindlasti mugavam osaleda viuaasta üritustel ja mitte ainult... Iga särgiomanik võib oma kaaslastelt otsekoheselt küsida: Mis on sinu vabandus, et sul uut viusärki pole? Kas tead, et sinu täiuslikust välimusest on puudu vaid viusärk? Kas sa uuest viumoest oled kuulnud?
Viuaasta särgiga ringi uidates tutvustadki viusid otseses mõttes ja reaalajas nii linnas kui ka maal. Seega, osaled sotsiaalmeedias.
…
Loe edasi...
Postitatud: 05.01.20152015.aasta linnuks on viu. Eestis võib kohata kolme liiki viusid. Meie arvukaim ja üks tuntumaid kullilisi hiireviu, põneva ja varjatud eluviisiga herilaseviu ning meil väljaspool pesitsusaega esinev taliviu ehk karvasjalg-viu on välimuselt sarnased, kuid eluviisidelt küllalt erinevad röövlinnud. Viuaastal tutvustatakse kõiki kolme liiki ja nende elukombeid, pööratakse tähelepanu viude eristamisele…Loe edasi...
Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo värskes numbris nr 2/2014 ilmus artikkel Kultuur-avamaastikul talvitavate röövlindude levik, arvukus ning elupaigakasutus Eestis (Väli, Ü. Nellis, R., Lelov, E., Tammekänd, I., Tuule, A & Tuule, E.).
…
Loe edasi...
Postitatud: 01.07.2014Möödunud nädalavahetusel kuulutati Eesti Ornitoloogiaühingu avatud suvepäevadel välja aasta lind 2015, kelleks on viu. Sageli võib näha kullilisi puudel, postidel ja heinapallidel istumas või taevas keerlemas, kuid miks nad seda teevad ja millised neist on viud? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuseid viuaastal 2015.
Eestis võib kohata kolme liiki viusid.…Loe edasi...
…
…