Kuidas kägu muneb?

Kuidas kägu muneb? Millal ja missugustel tingimustel ta seda teeb? Mis toimub munemise ajal selle pesa juures, mille kägu on muna poetamiseks välja valinud? Need ja paljudki teised küsimused on linnu-uurijaid huvitanud juba aastakümneid, kuid alles viimased aastad on tänu tehnika arengule hakanud andma vastuseid. Sealjuures on tulemused ümber lükkamas eelnevalt arvatut.

Pesaparasiitide käitumine sulasliigi pessa munemise ajal on koosevolutsiooni tänaste uuringute keskmes. Et pesaomanikud parasiitlinnu tegevust ei märkaks ja pessa poetatud munale kõige vähem ohtu kujutaksid, peavad parasiteerijad tegutsema kiiresti ning valima nii sobiva aja päevas kui ka hetke. Kui näiteks lehmalinnud (Molothrus ssp.) munevad valitud sulaslinnupaari pessa hommikuhämaruses, siis käod (Cuculus canorus) kasutavad reeglina hoopis õhtupoolseid tunde ehk aega, mil pesaperemehed tavaliselt pesa läheduses ei viibi.

Kuid pesaparasiitide käitumismuster ei piirdu vaid muna poetamisega. Näiteks lehmalinnud eemaldavad parasiteeritavast pesast enne munemist kõik seal olevad munad või vigastavad nende koort sedavõrd, et munas olev loode hukkub. Mune eemaldavad sulaslinnu pesast ka meil elavad käod ning sageli toimub nii munemine kui ka pesaperemeeste munade eemaldamine pesast pesaomanike ägedate kaitserünnakute saatel. Olgu kuidas nn konkurentsihüpoteesi erinevate tahkudega on, kuid uuringute põhjal on selge, et munade kõrvaldamisega säästab vanalind koorunud käopoja energiat, mida ta peaks kulutama teiste pesas olevate munade või pesakaaslaste väljaviskamiseks. Säästetud energia kulub nüüd pojal kiiremaks kasvamiseks.

Väga huvitav uuring viidi läbi Zhalongi Riiklikul Looduskaitsealal Kirde-Hiinas. Selle käigus prooviti vastused saada järgmistele küsimustele:
1) kas kägu kõrvaldab sulasliigi pesast muna, munedes sinna asemele enda oma?
2) kui ta seda teeb, siis millal, kuidas ja millistel tingimustel?
3) kuidas ja millal sulasliigi pessa munemine üldse toimub?

Välitööde käigus, mis kestsid seitse aastat, paigutati kokku 455 ida-roolinnu (Acrocephalus orientalis) pesa juurde pesakaamerad, mis andsid hea võimaluse väga täpselt jälgida pesade juures toimuvat. Kägude parasiteeritud 250 kurnast saadi 53 laitmatut videosalvestust, mida seejärel ka põhjalikult analüüsiti.

Ida-roolind. Foto: Jan Ebr, CC BY 4.0, via Wikimedia Commons

Pesaparasitismi kui evolutsiooni käigus välja kujunenud geniaalse strateegia maailm on palju põnevam ja varjundirohkem, kui seda senini oli arvatud. Uuringust selgus, et käol on kaks erinevat käitumismustrit juhuks, kui:
a) pesaomanikud on pesa lähedal ja jälgivad munemisprotsessi või
b) munemise ajal pesaomanikud segamas ei ole.

Videosalvestustelt saab teada, et kägu poetab muna välja valitud sulasliigi pessa tavaliselt ajavahemikus kell 9.00–19.30, keskmiselt kell 16.15. Vaid väike hulk kägusid munes kella 9 hommikul südapäevani ehk ajal, mil pesaomanikud olid pesa juures. Kui pesaperemehi lähikonnas ei olnud, kestis munemisprotsess kuni 20 sekundit. Pärast seda eemaldas kägu mõnel juhul pesast ka ühe pesaomaniku muna ning lahkus pesa lähedusest 30 sekundi jooksul. Juhul, kui pesaperemehed on pesa juures, kestis munemine kõige kauem 10 sekundit ning pesaperemehe muna kägu alati kaasa haarata ei jõudnud. Küll aga „hammustab“ (st pigistab) käo vanalind peaaegu alati pesas olevate munade koort ning lahkub 20 sekundi jooksul. 90% juhtudest kasutas kägu munemiseks päikesepaistelist päeva, ainult ühel korral toimus see lausvihmas.

Pesaperemehe muna eemaldati umbes pooltest pesadest ning 10% juhtudest võeti pesast kaasa koguni kaks muna. Kägu kas võttis purustatud koorega muna kaasa (45% juhtudest), viskas kohe minema või jättis mõnel juhul ka pessa. See näitab, et n-ö läbinokitsetud muna eemaldamine pesast ei ole enam oluline. Ühel juhul naases kägu siiski pärast munemist parasiteeritud pesa juurde ja eemaldas sellest ka teise muna.

Muna kiire poetamine sulasliigi pessa on kriitilise tähtsusega ning vähendab võimalust muneja avastamiseks, segavate rünnakute alla sattumiseks ning munetud muna tuvastamiseks ja pesast eemaldamiseks pesaperemeeste poolt. Munemise ajal peidab kägu pea kõhusulestikku, hoides ilmselt seeläbi silmi, mis on kergelt vigastatavad ja võivad seetõttu olla sulasliigi rünnakute peamine sihtmärk.

Teatavasti on käo muna koor tugevam kui sulasliigi omadel. Kuid nagu uuringust selgus, siis tõenäoliselt ei ole see kõrgemalt pessa kukutatud muna purunemiskindluse saavutamiseks, vaid toetab pigem parasiitmuna suuremat soojuspidavust. Tugevam koor tagab loote kiirema arengu ja parema energiaressursi koorumisjärgselt, mil on vaja hakata pesast välja toimetama sulasliigi mune või siis ka juba koorunud poegi.

Wang, L. W., Zhong, G., He, G. B., Zhang, Y. H., Liang, W. 2020 Egg laying behavior of common cuckoos (Cuculus canorus): Data based on field video-recordings. Zoological Research 41(4): 458–464

Teadusuudiseid toimetab käo aasta eestvedaja Jaanus Aua.