Folklorist Mall Hiiemäe kirjutab „Väikeses linnuraamatus rahvapärimusest”, et rahvasuus vaeslapse sõrmeluudest, kurblikust südamest ja hallist pearätist sündinud kägu on eestlaste rahvapärases linnuteadmises kõige paremini tuntud liike.
Käoga seoses on teada palju erinevaid uskumusi, lindu seostatakse ennete ja ettekuulutustega ning sageli on piir linnuliigi ja rahvapärimusest tuntud käo tegutsemise vahel üpris hägune. Nii mõnigi kord rabab vanarahvas oma tähelepanekute täpsusega, põhinedes looduses kogetule. Näiteks on sulase-peremehe vahekorrana tabavalt iseloomustatud pesaparasitismi, mis võib olla järeldatud hoopis väikeste värvuliste püüust kägu eemale peletada:
„Kägu on kuninglik lind, sest talle lendab hall sulane järgi” (Kullamaa).
Tähele on pandud ka liigi mimikrit ehk röövlindu meenutavat välimust:
„Kevade kuulus kukulind, sügise kuri kanade kull” (Jaani).
Samuti on vanarahvas märganud, et kägu sööb karvaseid röövikuid:
„Tema sööna noid, kutsutakse pikse peni, serätse karvatse ussikse …” (Nõo)
ning märkinud ära linnu erinevaid häälitsusi – kägu kukub, naerab, köhib, kogiseb, kogeleb ja vuhiseb. Käo põhinimi eesti keeles tulenebki isaskäo kägisevast häälitsusest kukkumise vahel.
Kägu on ennustanud nii ilma kui ka eluõnne ja saatust, viimast eriti kevaditi esmakordsel kuulmisel. Niisiis on kägu ühtaegu hästituntud ja salapärane, armastatud ning samas pisut peljatud linnuliik. Ta on ka paljude mõistatuste ja naljade peategelane. Keele- ja kirjandusteadlase Mart Mägra raamatust „Linnud rahva keeles ja meeles” saab aimu, kui mitu asjakohast nime on rahvasuu käole andnud: näiteks odralind viitab ajale, mil isaskägu kukkumise lõpetab:
„Heinamaarjapäävast läheb käule otraokas kurku …” (Haljala).
Eri moodi iseloomustavad kägu ka kukulind, jürilind, suilind, metsakukk, tsirkhaugas, kägukull, kukulinnu-kull.
Allpool toodud näited on sissejuhatuseks rahvapärimuse varasalve.
Rahvasuus vaeslapse sõrmeluudest, kurblikust südamest ja hallist pearätist sündinud kägu on eestlaste rahvapärases linnuteadmises kõige paremini tuntud liike. Foto: Liis AmbosEesti 19.–20. sajandi uskumustes on kägu olnud ka ohtlik liik, seda eriti juhul, kui kevadel esmakordselt tema kukkumist kuuled. Uskumused peegeldavad muret, kui kaugelt või sootuks teisest ilmast need rändlinnud õieti tagasi tulevad. Ent mitte lind ise ei ole ohtlik, vaid hirmutab hingus, mille ta endaga kaasa on toonud. Selle vastu aitab aga toidupala enne õueminekut, ennetav maagia ehk linnupete – „Ei peta lind inimest ega inimene lindu, vaid inimene petab sel viisil ära, kavaldab üle teispoolsusest kaasa kandunud halva mõju“, osutab Mall Hiiemäe. Enne kodunt välja minekut tuleks hommikust süüa, siis on käo ennustusi julgem kuulata.
Käo käest võib peale isikliku elujoone sündmuste teada saada ka pikemat ilmaprognoosi.
Arvati, et pärast jaanipäeva muutub kägu röövlinnuks, kes kanu murrab. Arvamus on küllap saanud alguse suurest sarnasusest käo ja raudkulli vahel. Seepärast ongi teda ristitud ka nimedega linnu-kull, kägukull või tsirkhaugas.
See tõekspidamine tuleb ka sellest, et käo „sulased“ ehk kasuvanemad, kes on mitu korda väiksemad kui suureks kasvanud käopoeg ise, talle toitu andes peaaegu käopoja kurku ära kaovad. Sellest ka uskumus, et kulliks saades pistvat kägu kõigepealt nahka oma toitja – „sulase“ ehk „naise“ (Kambja).
Vastuseid võib piiluda kõige lõpust.
Õpetaja: „Lapsed, milline lind ei punu pesa?“
Juku: „Kägu.“
„Miks?“
„Sest tema istub kella sees.“
(Nelli Teataja)
„Kujutad ette, terve möödunud nädalavahetuse parandasin käoga kella.“
„Ja kuidas ta nüüd on?“
„Mis ta on, iga tunni järel pistab pea luugist välja ja küsib minu käest: „Mis kell on?““
(Peedu Põllu naljakogu)
Galeriis riputati välja uus maal: „Surematu Kaštšei kuulab käolaulu.“
(Delfi naljad)
Ilus hommik. Mees jõuab koduhoovi ja kuuleb, kägu kukub:
„Käoke, käoke! Kuku, palju mulle veel elada on jäänud!“
Naine pistab aknast pea välja ja kiidab:
„Seitse-kaheksa sekundit. Täpselt niipalju, kuni ma selle paganama triikraua üles leian.“
(Delfi naljad)
Kõnnib mees mööda metsa. Kuuleb, kägu kukub. Läheb lähemale ja hõikab:
„Käoke, kuku käoke, palju mul elada jäänud?“
„Mis sa oled haige vä?“ kostub puu otsast.
„Ei ole!“
„No kes see kurat siis teab!“
(Delfi naljad)
Rahvusvahelised uudised. Omakasupüüdlikel eesmärkidel on USA selektsionäärid ristanud elevandi käoga. Saadud hübriid elab katustel ja muneb rahulike elanike majadesse. Viisteist tuhat inimest on jäänud peavarjuta.
(Peedu Põllu naljakogu)
Pikka aega seinal rippunud käoga kell on tüütuks muutunud?
Keera kell esiküljega seina poole ja hoplaa! – sul on rähniga kell!
(Postimees)