Kes on kägu?

Välimus

Meil elunev kägu (Cuculus canorus) on keskmise suurusega lind. Tema kaal on 110–130 g, keha pikkus nokaotsast kuni sabatipuni 32–34 cm ja tiibade siruulatus 55–60 cm. Käo nokk on hall, kollase tüvikuga, ning keha suurusega võrreldes suhteliselt väikesed jalad kollased. Kollane on ka käo silmaiiris ja silma ümbritsev sulgedeta rõngas.

Käo nokatüvik, jalad, silmaiiris ja silma ümbritsev sulgedeta rõngas on kollased. Foto: Michel Lehtmets

Kägudel esineb pruuni ja halli vormi ning kindel on sealjuures vaid see, et kevadel on kõik kohatud pruunid käod emaslinnud. Erisusi on palju ja pelgalt visuaalse vaatlusega on käo sugu juhul, kui ta häält ei tee, sageli keeruline määrata. Näiteks on märkimisväärne osa hallidest kägudest küll emaslinnud, kuid osadel emastel – mitte kõikidel – on rinnaesine heleruuge. Noorlinnud on hallikaspruunid või roostepruunid, ülapoole sulestik valge peene äärise ja valge laigukesega kuklal.

Häälitsused

Ilmselt teab igaüks käo kukkumist ehk isaslinnu laulu: ku-ku, ku-ku! Harvem tuntakse käo kähisevat häält, mida ta kukkumise vahele võib teha. Emaslinnu häälitsuseks on isemoodi trillerdav kilkamine, mida võrreldakse naise naeruga. Sedasi häälitseb emaslind kas vahetult enne või pärast munemist. Emaslinnul on ka vaiksem näuguv häälitsus, mida võib samuti pesa lähedal kuulda. Toitu manguva käopoja häälitsus on vali ja sage kriiksuv kurguhäälne hüüd, mis on kuuldav kuni 50 m kaugusele.

Mimikri

Käol on evolutsiooni käigus välja kujunenud mimikri ehk teist liiki jäljendav välimus. Väljanägemiselt ja lennusiluetilt sarnaneb kägu Eesti lindudest kas väikepistrikule või raudkullile. Röövlinnu välimus peaks aitama käol kohutada pesast eemale sulasliike, kellele ta oma poega tahab kasulapseks sokutada. Teisalt vähendab sarnasus röövlinnule tõenäoliselt tema enda saagiks langemist.

Toitumine

Peamiselt toitub kägu putukatest ja liblikate röövikutest. Harvem sööb ta kiile, kilke, mardikaid, ämblikke, tigusid ning veel harvem puuvilju. Võimalusel rüüstab kägu värvuliste pesi, süües nii mune kui ka väiksemaid poegi.

Eluiga

Käo keskmine eluiga on viis aastat. Suguküpseks saab kägu kolmandal eluaastal. Teadaolevalt vanim kägu on elanud Euroopa Rõngastuskeskuse (EURING) andmeil Saksamaal, kus tema vanuseks saadi rõngastusandmetele tuginedes looduslikes tingimustes 12 aastat ja 11 kuud.

Levik ja arvukus

Kägu on laialt levinud kogu Euraasias: Euroopa osas Põhja-Aafrikast ja Lõuna-Euroopast kuni Põhja-Soome ja Valge mereni Venemaal, Aasias Türgist, Kasahstanist, Mongooliast, Põhja-Indiast, Koreast, Jaapanist ja Kagu-Aasiast kuni põhjapolaarjooneni Kirde-Siberis. Käol on neli alamliiki. Kogu areaali osas arvatakse elavat kuni 100 miljonit kägu, nendest Euroopa osas 12,6–25,8 miljonit.

Käo levik maailmas. IUCN Red List of Threatened Species, species assessors and the authors of the spatial data., CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons

Paraku liigi arvukus kahaneb. Kas see on seotud tema sulasliikide arvukuse üldise vähenemisega, ei ole siiski täpselt teada. Käo arvukuse vähenemise põhjus võib seisneda ka kliimasoojenemisest tingituna tema sulasliikide varasemas pesitsemises, mistõttu kaugrändurist kägu ei jõua õigeks ajaks kohale.

Ränne

Kägu saabub Eestisse tavaliselt mai esimestel päevadel, mõnel aastal aga isegi juba aprilli lõpus. Lahkub ta augustis, kuid mõnda hilinejat on kohatud veel ka oktoobri keskpaigas. Meie kägude rändeteedest ja talvitusaladest ei ole seni aga midagi teada. Briti saartel GPS-saatjatega varustatud kägude liikumiste jälgimine on näidanud, et vähemalt osa Euroopas pesitsevate kägude populatsioonist talvitub lõuna pool Sahara kõrbe Kongo jõestiku vihmametsades.

Elupaigad

Kägu pesitseb meil väga erinevat tüüpi hõredamates metsades, puissoodes, puisniitudel. Laia elupaigavalikut võimaldab tõik, et Läänemeremaade käod munevad väga erinevate sulasliikide pesadesse, sagedamini linavästriku, hall-kärbsenäpi, kadakatäksi, soo- ja metskiuru, punarinna, salu-lehelinnu ning mitmete roo- ja põõsalinnuliikide pesadesse. Just see võimaldab käo biotoobivaliku sedavõrd suurt ulatust. Liik puudub pesitsejana linnades ja mujal tihedama inimasustusega aladel ning on suhteliselt väikesearvuline tihedates liigendamata metsalaamades.

Arvukus Eestis

Eestis on kägu üldtuntud ja väga levinud liik, keda meie maastikel arvatakse olevat ligikaudu 100 000 isendit. Sõltuvalt asustustihedusest võib ühe isaslinnu poolt jälgitav territoorium olla 1–17 ruutkilomeetrit. Seevastu emaslindudel võib kontrollitav ala küündida isegi kuni 25 ruutkilomeetrini.

Käo levik Eestis. Andrus Kuus 2018. Kägu. – Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.

Kägude arvukust on siiski väga raske täpsemalt hinnata, kuna sellel liigil puudub pesakeskne territoorium.