Mis toimus

Möödunud aasta 1. detsembril alustasime oma kodulehel viuvaatluste kogumist. Selle eesmärgiks oli ülevaate saamine meie viude levikust, rändeaegadest ning elupaigakasutusest. Kokku sisestati aasta jooksul (tänavuse novembri lõpuni) meie kodulehele 1129 vaatlust, mis annavad üsna hea ülevaate meie viude elust. Vaatame, millistes elupaikades viud oma toimetusi teevad.

Taliviud on avamaalinnud. Ligi pooli taliviudest kohati rohumaadel, kuid küllalt sageli otsisid karvasjalad saaki ka põldudel. Röövlinnuseire andmetel oli üle-eelmisel talvel rohumaade eelistus märksa suurem.

Herilaseviu on eeskätt metsalind. Ühest küljest on mets kohaks, kuhu see liik oma pesa rajab, kuid ta otsib ka saaki metsalagendikel, sihtidel ja metsateede ääres. Vaid kolmandik vaatlustest tehti avamaastikus, seejuures oli rohumaade osatähtsus kolm korda suurem kui põldudel või jäätmaadel.

Hiireviusid kohati kõige sagedamini rohumaadel, kuid põllud olid saagialana peaaegu sama olulised. Eriti suur oli rohumaade osa talvel, kevadel ja suvel on rohumaade ja põldude suhe võrdne, sügisel kasvas põldude tähtsus. Kolmandal kohal oli mets, kus kohati umbes kuuendikku hiireviudest. Eriti sageli nähti hiireviusid metsas just suvel. Muidugi tuleneb suvine metsaeelistus seotusest pesaga, aga küllap jahitakse seal ka saaki. Saatjate andmetel viibivad viud metsas sagedaminigi kui näitavad vaatlused. Kui metsavaatlused kõrvale jätta, ei erine tegelikult hiireviu kasutatud avamaastikutüüpide jaotus palju taliviu omast.