Sarvikpütti võib kohata nii pargitiigil kui ka rabalaukal

Sarvikpütt on silmatorkavalt ilus veelind. Ligikaudu piilpardi suurusel sarvikpütil on pesitsusajal roostepruun kael ja küljed, must krae ning uhked ereoranžid „kõrvatutid”.

Pesitseda eelistab sarvikpütt kuni mõnehektarilistel väikestel madalaveelistel veekogudel. Selleks sobivad hästi taimestikurikkad metsa- ja soojärved, rabalaukad, rannikulõukad, väiksemad merelahed. Samas on sarvikpüti pesi leitud ka tehisveekogudelt, näiteks kruusakarjääridest, kalakasvandustest ja parkide tiikidelt. Sageli pesitseb ühel veekogul mitu paari sarvikpütte.

Hundsulestikus sarvikpütt. / Foto: Remo Savisaar

Eestis on sarvikpütt vähearvukas pesitseja – tema arvukuseks hinnatakse 150-250 paari. Suurem tõenäosus seda kaunist lindu kohata on Lääne- ja Põhja-Eestis.

Kuna teadmised sarvikpüti leviku kohta Eestis on lünklikud ja andmeid vähe, palume linnuhuvilistel kõik sarvikpüti vaatlused sisestada rakenduse Legulus kaudu või andmehalduse keskkonda PlutoF, kust need jõuavad portaali eElurikkus. Vaatlused võib saata ka Eesti Ornitoloogiaühingusse e-kirjaga aadressil eoy@eoy.ee.

Sarvikpüti kohta saab täpsemalt lugeda tuttpütiaasta kodulehelt siit ning kõigi Eestis elavate püttide tutvustused leiab siit.

Tuttpütiaastat toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Margus Ots
tuttpütiaasta koordinaator
margus.ots@eoy.ee