Välimus

Väikepütt ehk punakael-pütt (Tachybaptus ruficollis) on väikseim, vaid umbes pardipoja suurune pütt. Pesitsusajal on väikepütt väga tume, mustja sulestikuga, vaid põsed ja eeskael on punakspruuni tooniga ning nokalahul on kollane laik. Talvesulestikus väikepütt on kahvatuma pruunika sulestikuga.

Väikepüti kehapikkus on 23–29 cm, tiibade siruulatus 40–45 cm ja kaal 300–570 g. Vanalinde üksteisest sulestiku põhjal eristada ei saa, kuid isaslind on emasest keskmiselt pisut suurem.

Häälitsused

Väikepütt on pelglik ja tema vaatlemine seetõttu raske. Enamasti saadakse temast teada kilkavate häälitsuste järgi.

Levik ja arvukus

Väikepütt on laialt levinud Euroopas, Aasias, Okeaanias ja Aafrikas. Kokku on maailmas kirjeldatud seitse väikepüti alamliiki, Euroopas elab nominaatvorm Tachybaptus r. ruficollis. Väikepütid on enamasti paiksed, vaid põhjapoolsemad asurkonnad rändavad talveks veidi lõuna poole. Väikepüti levikukaart rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni Birdlife International kodulehel:

Väikepüti koguarvukus ei ole täpselt teada, kuid Euroopas arvatakse elavat 129 000 – 208 000 paari väikepütte.

Eestis on väikepütt hajusa levikuga haruldane pesitseja ja haruldane talvitaja. Eesti asub väikepüti levila põhjapiiril, meil pesitseb hinnanguliselt 20–40 paari väikepütte. Osa väikepüttidest rändab talveks lõunapoole, Eestisse jääb talvitama ligikaudu 15–30 isendit.

Elupaik ja pesitsemine

Väikepütt on madalaveeliste rohketoiteliste veekogude (näiteks Aardla järve, Saunja lahe, Käina lahe, Harjumaa pargitiikide) asukas, keda kohatakse pesitsusajal sageli ka kalakasvanduste tiikidel (näiteks Haaslavas ja Ilmastalus). Samuti võib väikepütt pesitseda ka aeglasevoolulistel jõelõikudel. Suurematel veekogudel eelistab ta varjatumaid ja madalaveelisemaid soppe. Enamik pesapaiku asub kultuurmaastikul, isegi keset asulaid.

Väikepütt peidab oma ujuva pesa kaldakõrkjastikku või kaldavõsa rippuvate okste alla. Emaslind muneb tavaliselt 4–6 valkjat vutimuna suurust (37,8 × 26,2 mm) muna. Emas- ja isaslind nii hauvad koos mune kui ka kasvatavad hiljem poegi. Triibulise peasulestikuga pütipojad kooruvad umbes 20 päeva pärast munemist ning oskavad pesahülgajate lindudena kohe pärast koorumist ujuda ja sukelduda. Väikepüti pojad saavad iseseisvaks umbes pooleteise kuu vanuselt.

Osa Eesti väikepüttidest pesitseb suve jooksul kaks korda, sest väikseid poegi on leitud veel septembriski. Lõunapoolsematel aladel võib väikepütt pesitseda aga isegi kolm korda aasta jooksul.

Toit

Väikepüti toiduks on putukad ja teised veeselgrootud, kuid ta sööb ka väikseid kalu.

Ohud

Pesitsevatele lindudele on ohuks veetaseme kõikumine – tehisveekogudel jäävad pesad või ka pesakonnad liiga varase veetaseme alandamise tõttu kuivale ning hukkuvad.