Mustkael-pütt

Välimus

Mustkael-pütt (Podiceps nigricollis) sarnaneb kehakujult, suuruselt ja sulestikult sarvikpütiga. Siiski on mustkael-pütil erinevalt sarvikpütist nokk peenem ja pisut ülespoole kaarduv ning laup järsem. Mustkael-pütil puudub ka „krae“ ning uhkete „sarvede“ asemel on silma taga vaid väiksed kollased ehissuled. Nagu nimigi ütleb, on mustkael-pütil kael must, kuid tuleb olla tähelepanelik – ka sarvikpüti roostepruun kael võib sõltuvalt valgusoludest mustana näida. Talvesulestikus mustkael-pütt on sarnaselt sarvikpütiga must-valge sulestikuga, kuid põseala ja kael on tal sarvikpütist siiski tumedamad.

Hundsulestikus mustkael-pütid. / Foto: Rene Ottesson
Talvesulestikus mustkael-pütt. / Foto: Maga-chan, wikimedia commons

Mustkael-püti kehapikkus on 28–34 cm, tiibade siruulatus 56–60 cm ja kaal 265–450 g. Vanalinde üksteisest sulestiku põhjal eristada ei saa.

Häälitsused

Mustkael-pütt on häälekas pesitsusajal, tehes siis kiunuvaid ja vilejaid häälitsusi.

mängulaul

kutsehäälitsus

Levik ja arvukus

Mustkael-pütt on laia levilaga liik – Euroopas ja Aasias elab nominaatvorm Podiceps n. nigricollis, Põhja-Ameerikas aga alamliik Podiceps n. californicus ning Lõuna-Aafrikas alamliik Podiceps n. gurneyi. Mustkael-püti levikukaart rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni Birdlife International kodulehel:

Mustkael-püti koguarvukuseks hinnatakse 3,9–4,2 miljonit isendit. Euroopas arvatakse elavat 46 400 – 77 500 paari mustkael-pütte.

Mustkael-pütt on lõunapoolse levilaga liik, kes Põhja-Euroopasse satub harva. Eestis on ta eksikülaline, linnuharulduste komisjoni (HK) andmetel on mustkael-pütti Eestis kohatud kokku vaid üle 30 korra. Mustkael-pütt on Eestis mõned korrad ka pesitsenud. Viimane kindel pesitsemine registreeriti 1983. aastal Vooremaal Soitsjärvel. HK kinnitas kahe paari tõenäolise pesitsemise ka Tartumaal Ilmatsalu kalatiikidel 2016. aastal – vanalinnud ehitasid pesi, kuid veetaseme langedes jäid need kuivale.

Linnuharulduste komisjoni poolt kinnitatud mustkael-püti vaatlused:
  • Suvi 1931 Linnulaht, Kaarma khk, Saaremaa mitu paari (Mihkel Härms).
  • 15.-21.06.1941 Väike-Tulpe saar, Kaarma khk, Saaremaa paar, pesa ja 1 poeg (Ilmar Jõgi).
  • 10.05.1942 Ülemiste järv, Tallinn, Harjumaa paar (Kuno Thomasson).
  • 24.05.1944 Limujärv, Jüri khk, Harjumaa 3 isendit (Mait Zastrov).
  • 24.05.-00.07.1976 Soitsjärv, Äksi khk, Tartumaa kuni 3 paari (Heinrich Veromann, Riho Kõiveer, Agu Leivits) (10.06.1976 rõngastatud 1 mõrralinasse takerdunud isend).
  • 00.06.-11.07.1976 Kaarma, Väike-Maarja khk, Virumaa = Lääne-Viru mk. 2 paari ja 2 pesakonda (Kaupo Kure, Endel Klaus, Heinrich Veromann, Olav Renno).
  • 29.06.1976 Piiri-Tõramaa, Kõpu khk, Viljandimaa (Riho Kõiveer).
  • 02.05.-00.06.1980 Penijõe ja Kloostri vahel, Kirbla khk, Läänemaa = Pärnu mk paar (Ruudi Sülla, Ain Meriste, Arvo Liiv, Valdur Paakspuu). Tõenäoliselt samad linnud 22.10.1980 Penijõe alamjooks, Kirbla/Lihula khk, Läänemaa = Pärnu mk 2 isendit (Taivo Kastepõld).
  • 09.06.1980 Soitsjärv (Riho Kõiveer).
  • 01.07.1980 Holsta ja Halla lähedal, Rõuge khk, Võrumaa 1-2 isendit (Oivo Rahusoo).
  • 26.06.1983 Soitsjärv 2 paari ja 2 pesakonda (Ilse ja Lemming Rootsmäe).
  • 05.-18.05.1992 Ropka luht, Kambja khk, Tartumaa 2 isendit (Vilju Lilleleht, Leho Luigujõe, Andres Kuresoo jt.).
  • 23.05.1999 Tooste, Räpina khk., Võrumaa = Põlva mk 2 isendit (Aivar Leito) (Foto).
  • 26.-29.04.2004 Aardla järv, Kambja/Nõo/Tartu-Maarja khk, Tartumaa (Pekka Komi, P.Lehto jt).
  • 06.05.2007 Kaimri, Anseküla khk, Saaremaa (Jukka Hauru, Harri Pietarinen).
  • 07.-27.08.2007 Saunja laht, Lääne-Nigula khk, Läänemaa (Aivar Veide, Tarvo Valker, Sander Sirelbu jt) (Foto, video).
  • 03.05.2008 Sutlepa meri, Noarootsi khk, Läänemaa (Risto Silaste, Kimmo Olkio jt) (Foto).
  • 26.-29.04.2011 Laeva polder, Kursi khk, Tartumaa (Margus Ots, Riho Marja, Külli Kalamees-Pani jt) (Foto).
  • 29.04.2011 Rämsi polder, Puhja khk, Tartumaa (Uku Paal) (Foto).
  • 29.04.-03.05.2011 Korva luht, Karula/Sangaste khk, Valgamaa (Hannes Margusson, Madis Margusson, Priit Voolaid jt) (Foto).
  • 06.05.2011 Valguta polder, Rannu khk, Tartumaa (Lance J Degnan, Rein Kuresoo jt), võimalik, et sama isend samas ka 17.-22.08.2011 (Hannes Margusson, Mihkel Metslaid, Margus Ots jt) (Foto).
  • 24.-25.04.2012 Audru polder, Audru khk, Pärnumaa (Margus Ots jt) (Foto).
  • 27.04.2012 Sutlepa meri 2 isendit (Margus Ots jt) (Foto).
  • 30.04.2012 Oessaare laht, Valjala khk, Saaremaa (Uku Paal) (Foto).
  • 07.-14.06.2012 Aardla polder, Kambja/Nõo/Tartu-Maarja khk, Tartumaa 2 isendit (Uku Paal jt) (Foto).
  • 02.-15.09.2012 Haaslava, Võnnu khk, Tartumaa 1a (Tarmo Teppe jt) (Foto).
  • 27.04.2015 Aardla järv (Uku Paal jt) (Foto).
  • 17.05.2015 Saunja laht (Tarvo Valker, Marko Valker) (Foto).
  • 02.-20.06.2016 Ilmatsalu, Tartu-Maarja khk, Tartumaa 2 paari, tõenäoline pesitsemine (Uku Paal, John Wells jt) (Foto).
  • 22.-28.04.2017 Liu säär, Tõstamaa khk, Pärnumaa (Kaarel Võhandu jt) (Foto).
  • 26.-27.05.2017 Sutlepa meri (Ranno Puumets jt) (Foto).
  • 03.-04.12.2019 Ringsu, Ruhnu s, Ruhnu khk, Saaremaa (Margus Ellermaa, Indrek Tammekänd) (Foto).
Kirjandus ja lisainfo