17.04.2020
Kui kuulete järve kaldal valje ruigavaid, kägisevaid või vinguvaid häälitsusi, tasub jääda valvele – ilmselt tegutseb järvel hallpõsk-pütt. Pesitsusajal on tuttpüti lähim sugulane hallpõsk-pütt uhke roostepruuni kaela, hallide põskede ja musta pealaega.
Hallpõsk-pütt / foto: Kalmer LehepuuHallpõsk-pütt elab taimestikurohketel madalaveelistel järvedel, aga näiteks ka kruusakarjääridesse moodustunud suurtel tiikidel. Hallpõsk-pütt on tuttpütist peidulisem, kuid reedab end siiski valjude häälitsustega. Eestis on hallpõsk-pütt vähearvukas pesitseja, kelle arvukuseks hinnatakse meil 150-250 paari.
Kuna teadmised hallpõsk-püti leviku kohta Eestis on lünklikud ja andmeid vähe, palume linnuhuvilistel kõik hallpõsk-püti vaatlused sisestada rakenduse Legulus kaudu või andmehalduse keskkonda PlutoF, kust need jõuavad portaali eElurikkus. Vaatlused võib saata ka Eesti Ornitoloogiaühingusse e-kirjaga aadressil eoy@eoy.ee.
Hallpõsk-püti kohta saab täpsemalt lugeda tuttpütiaasta kodulehelt siit ning kõigi Eestis elavate püttide tutvustused leiab siit.
Tuttpütiaastat toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Margus Ots
tuttpütiaasta koordinaator
margus.ots@eoy.ee