Kassikull pole suur, pole pisike ka

• Rästa suurune, pikkade tiibade ja pika sabaga. Nokk pisike ja väga vähe konksus, jalad lühikesed ja tumedad, silmad suured mustpruunid.
• Ülapool tumepruun, halli- ja mustakirju, alapool kollakaspruun, musta viirutusega.
• Isaslinnu tiibadel ja sabanurkadel tunnuslikud kriitvalged laigud, mis emaslinnul ja esimese aasta noorel puuduvad.
• Tihti istub maapinnal või lamab puuoksal pikuti selle suunaga, mitte oksaga risti.
• Lend hääletu, kakutaoline, seejuures näha pikk sirge saba ja pikad kitsad tiivad. Liugleb liikumatuil tiivul, kergelt ja järsult suunda muutes.

Isane öösorr / foto: Reet Sau

Kitselüpsjat kohtab Euroopast Aafrikani

• Öösorr pesitseb peamiselt Euraasias (Portugalist Mongooliani ja Soome keskosast Pärsia laheni). Lisaks Marokos, Alžeerias ja Tuneesias.
• Talvitusalad on Kagu- ja Lääne-Aafrikas.
• Arvukuseks maailmas hinnatakse 1,5-3 miljonit paari, Euroopas 0,6-1,1 miljonit paari.
• Arvukus kahanes Euroopas 21. sajandi alguseni, kuid praegu hinnatakse Euroopa arvukust stabiilseks. Maailmas on arvukus endiselt langev.
• Teistes keeltes tuntud kui Caprimulgus europaeus (ladina), European Nightjar (inglise), Обыкнове́нный козодо́й (vene), Ziegenmelker (saksa), Engoulevent d’Europe (prantsuse), kehrääjä (soome), vakarlēpis (läti), lėlys (leedu), nattskärra (rootsi), Natravn (taani), lappantyú (ungari), lelek (poola), Kirukanjia wa Ulaya (suahiili).

Nõmmeämma otsi männikust

Öösorr pesitseb hõredapoolsetes nõmme- ja rabamännikutes, mõnikord männi-segametsade servaosades ja kuivadel puisniitudel, siirdesoometsades või kuivades loomännikutes. Vahel ka raiesmikel ja noorendikes, kuid inimasulaid ta väldib.

Nõmmemännik / foto: Renno Nellis

Laisklind pesa ei ehita

• Öösorr on monogaamne. Suguküpseks saab ühe aastaselt ja keskmine eluiga looduses on neli aastat.
• Pesapaikadele saabumisest mai lõpuni sooritab mängulende, mis koosnevad tiibade laksutamisest ja üksikutest hüüdudest (kuula helinäiteid).
• Pesa ei ehita, vaid muneb juuni alguses taimestikuta lohku maapinnal, vahel suisa metsaradadele.
• Kurnas on kaks valget, hallikate ja pruunikate laikudega muna.
• Haudeperiood on 17-21 päeva. Haub peamiselt emaslind, isaslind vaid lühiajaliselt koidikul ja hämarikus kui emaslind toitumas käib.
• Pesalt ehmatatuna mängib vigast ning korduva häirimise korral võivad vanalinnud munad ka teise, ohutumasse kohta viia.
• Pojad kooruvad juuli alguses ja lahkuvad pesast mõne päeva vanusena.
• Vanalinnud toidavad poegi nende esimese elukuu jooksul.
• Varastel paaridel võib suve jooksul olla kaks kurna.

Öösorri pesa rabamännikus / foto: Triin Leetmaa

Mida veel nahklapist võiks teada?

• Eestis keelati öösorrijaht juba esimese looduskaitseseadusega 1935. aastal.
• Kestvate jahedate ja vihmaste ilmadega tardub öösorr otsekui unne. Tema kehatemperatuur langeb viieteistkümne kraadini ja ainevahetus aeglustub, et toiduvaesed ajad üle elada. Tarduni võib kesta mitu päeva.
• Tänu alalõualiigeste erilisele ehitusele saab öösorr oma noka väga laialt avada, justkui oleks tal suu kõrvuni. See aitab tal lennult putukaid tabada.
• Öösorri ülanoka tüvikul on rida pikki jäiku harjaseid, mille otstarve on täpselt teadmata, kuid arvatakse, et need aitavad tabatud putukaid suhu suunata.
• Öösorri silmad on suured ja linnu kohta ebatavaliselt liikuvad. Ta võib pead pööramata vaadata ka selja taha.
• On leitud, et öösorrid munevad kasvava kuu ajal suurema tõenäosusega kui kahaneva kuu ajal.
• Enne rändele asumist kasvatab öösorr oma kehakaalu 25% või rohkem. Üle kahe kuu vältaval rändel läbib ta rohkem kui 8000 km kiirusega kuni 500 km öö jooksul.