Öösorr

Päeval laiskkull, öösel vilgas ketrajapiiga

Ööketraja, päevapetis, sääsekull ja kaeratsura – on vaid mõned rohkem kui sajast nimest, mis vanarahvas öösorrile on andnud. Tähelepanuta pole jäänud ei öösoristaja hääl, käitumine ega elupaik. Ometi teame selle salapärase öölinnu elust ja tegemistest Eestis vähe. Ilmselt paljud on tema nurruvat laulu kuulnud või näinud ööema autotulede valgel teel lösutamas, kuid lähemat tutvust on takutoristajaga õnnestunud sobitada vaid vähestel.

Kassikull pole suur, pole pisike ka

  • Rästa suurune, pikkade tiibade ja pika sabaga. Nokk pisike ja väga vähe konksus, jalad lühikesed ja tumedad, silmad suured mustpruunid.
  • Ülapool tumepruun, halli- ja mustakirju, alapool kollakaspruun, musta viirutusega.
  • Isaslinnu tiibadel ja sabanurkadel tunnuslikud kriitvalged laigud, mis emaslinnul ja esimese aasta noorel puuduvad.
  • Tihti istub maapinnal või lamab puuoksal pikuti selle suunaga, mitte oksaga risti.
  • Lend hääletu, kakutaoline, seejuures näha pikk sirge saba ja pikad kitsad tiivad. Liugleb liikumatuil tiivul, kergelt ja järsult suunda muutes.
Isane öösorr / foto: Reet Sau Isane öösorr / foto: Reet Sau

Lüü-türr laulab pimedas

  • Öösorri häälitsusi on enamasti kuulda hämariku ajal ja öösiti.
  • Laul kaugelekostev (sageli üle 1 km) vali nurrumine, mis lühikeste pausidega kestab tunde.
  • Hüüd lühike hele ninahäälne “kru-ik”.
  • Mängulennul laksutab tiibadega.

Kitselüpsjat kohtab Euroopast Aafrikani

  • Öösorr pesitseb peamiselt Euraasias (Portugalist Mongooliani ja Soome keskosast Pärsia laheni). Lisaks Marokos, Alžeerias ja Tuneesias.
  • Talvitusalad on Kagu- ja Lääne-Aafrikas.
  • Arvukuseks maailmas hinnatakse 1,5-3 miljonit paari, Euroopas 0,6-1,1 miljonit paari.
  • Arvukus kahanes Euroopas 21. sajandi alguseni, kuid praegu hinnatakse Euroopa arvukust stabiilseks. Maailmas on arvukus endiselt langev.
  • Teistes keeltes tuntud kui Caprimulgus europaeus (ladina), European Nightjar (inglise), Обыкнове́нный козодо́й (vene), Ziegenmelker (saksa), Engoulevent d’Europe (prantsuse), kehrääjä (soome), vakarlēpis (läti), lėlys (leedu), nattskärra (rootsi), Natravn (taani), lappantyú (ungari), lelek (poola), Kirukanjia wa Ulaya (suahiili).

Vokilind käib Eestis suvitamas

  • Öösorr on rändlind. Eestis võib kohata aprilli lõpust septembri alguseni.
  • Lähtuvalt elupaigaspetsiifikast on öösorr üle Eesti ebaühtlaselt levinud haudelind. Pesitseb üsna lausaliselt kõigis suuremates loodusmassiivides, võib aga täiesti puududa kultuurmaastiku enamusega piirkondades.
  • Arvukuseks Eestis hinnati 2013. aastal 10 000-20 000 paari ning arvukus on mõõdukalt langev, mistõttu vähendati öösorri pesitsusaegset arvukushinnangut Eestis hiljuti 5000-10 000 pesitsuspaarile (EOÜ arvukuste töörühm)
Öösorri levikukaart (2003-2009). "Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus", Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu 2018 Öösorri levikukaart (2003-2009). "Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus", Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu 2018

Nõmmeämma otsi männikust

Öösorr pesitseb hõredapoolsetes nõmme- ja rabamännikutes, mõnikord männi-segametsade servaosades ja kuivadel puisniitudel, siirdesoometsades või kuivades loomännikutes. Vahel ka raiesmikel ja noorendikes, kuid inimasulaid ta väldib.

Nõmmemännik / foto: Renno Nellis Nõmmemännik / foto: Renno Nellis

Päevapetja on ööpääsuke

Päevasel ajal istub öösorr tihti liikumatult maapinnal või oksal pikuti selle suunaga sulandudes hästi ümbrusega. Lendu läheb enamasti alles siis kui talle väga lähedale sattuda ning üldjuhul lendab vaid veidi kaugemale, et siis jälle varjuda.

Pimeduse saabudes suundub öösorr toiduotsingutele. Oma üllatavalt suurt suuava justkui kahvana kasutades püüab ta lennult putukaid. Põhitoiduseks on ööliblikad ja mardikad. Saagijahil võib öösorri kohata avatud maastikul kariloomade ümber tiirutamas või autoteede läheduses.

Öösorr / foto: Triin Leetmaa Öösorr / foto: Triin Leetmaa

Laisklind pesa ei ehita

  • Öösorr on monogaamne. Suguküpseks saab ühe aastaselt ja keskmine eluiga looduses on neli aastat.
  • Pesapaikadele saabumisest mai lõpuni sooritab mängulende, mis koosnevad tiibade laksutamisest ja üksikutest hüüdudest (kuula helinäiteid).
  • Pesa ei ehita, vaid muneb juuni alguses taimestikuta lohku maapinnal, vahel suisa metsaradadele.
  • Kurnas on kaks valget, hallikate ja pruunikate laikudega muna.
  • Haudeperiood on 17-21 päeva. Haub peamiselt emaslind, isaslind vaid lühiajaliselt koidikul ja hämarikus kui emaslind toitumas käib.
  • Pesalt ehmatatuna mängib vigast ning korduva häirimise korral võivad vanalinnud munad ka teise, ohutumasse kohta viia.
  • Pojad kooruvad juuli alguses ja lahkuvad pesast mõne päeva vanusena.
  • Vanalinnud toidavad poegi nende esimese elukuu jooksul.
  • Varastel paaridel võib suve jooksul olla kaks kurna.
Öösorri pesa rabamännikus / foto: Triin Leetmaa Öösorri pesa rabamännikus / foto: Triin Leetmaa

Pimekull vajab kaitset

Öösorr kuulub Eesti kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse ja on Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa liik.

Peamisteks ohuteguriteks on:

  • Toiduks olevate putukate arvukuse vähenemine pestitsiidide kasutamise tõttu.
  • Elupaikade kadumine või degradeerumine intensiivse metsade majandamise ning raadamise tagajärjel.
  • Hukkumine autoteedel.
  • Pesade ja vanalindude langemine röövloomade (nt siil, nugis, koer) või -lindude (nt vares, harakas, pasknäär, kakud) saakobjektiks.
  • Pesitsusaegne häirimine looduses liikujate poolt.
Öösorr autoteel / foto: Arne Ader Öösorr autoteel / foto: Arne Ader

Mida veel nahklapist võiks teada?

  • Eestis keelati öösorrijaht juba esimese looduskaitseseadusega 1935. aastal.
  • Kestvate jahedate ja vihmaste ilmadega tardub öösorr otsekui unne. Tema kehatemperatuur langeb viieteistkümne kraadini ja ainevahetus aeglustub, et toiduvaesed ajad üle elada. Tarduni võib kesta mitu päeva.
  • Tänu alalõualiigeste erilisele ehitusele saab öösorr oma noka väga laialt avada, justkui oleks tal suu kõrvuni. See aitab tal lennult putukaid tabada.
  • Öösorri ülanoka tüvikul on rida pikki jäiku harjaseid, mille otstarve on täpselt teadmata, kuid arvatakse, et need aitavad tabatud putukaid suhu suunata.
  • Öösorri silmad on suured ja linnu kohta ebatavaliselt liikuvad. Ta võib pead pööramata vaadata ka selja taha.
  • On leitud, et öösorrid munevad kasvava kuu ajal suurema tõenäosusega kui kahaneva kuu ajal.
  • Enne rändele asumist kasvatab öösorr oma kehakaalu 25% või rohkem. Üle kahe kuu vältaval rändel läbib ta rohkem kui 8000 km kiirusega kuni 500 km öö jooksul.