Naabrimehed

Kui tutvuda metskurvitsa mängulendu käsitleva kirjandusega, siis saame (justkui?) teada, et mängulennu ajal lendab isaslind paaritumisvalmis emaslindu otsides rõhutatult aeglasel, madalal lennul, mis toimub kiirusega ligikaudu 15 km/h üle raiesmike, madalamate metsaosade ja suuremate-väiksemate lagealade. Eelistatud on lennud tehislikke ja looduslikke orientiire järgides. Olgu selleks siis elektriliin, metsasiht, välu või kraav, oja, jõeäärne. Aktiivselt kaitstava territooriumi suuruseks on erinevatel hinnangutel 15-25 ruutkilomeetrit, kuid see sõltub ilmselt asustustihedusest ning eelkõige emaslindude arvukusest antud piirkonnas.

Kui vaadata BOEINGI ja CESSNA tegevust punktikaardil, siis on küll selgelt näha territooriumi ulatus, selle kuju ja päevane puhkepiirkond, kuid ilmselt ümbritseb aktiivselt kaitstavat ala ikkagi veel ka n-ö puhvertsoon, mida aeg-ajalt külastatakse ning võimaluse korral naabritüdrukutega tiiba ripsutades ka naabrimeest ärritatakse.

BOEING ja CESSNA punktikaardil

Mis ka ei oleks, on see ikkagi alles algus. Vastust vajavad paljud küsimused, nende hulgas:

1. Kui pikk on mängulennu kestus õhtul ning ka kogu sesooni vältel?
2. Kui kaua veedetakse aega leitud emaslinnu läheduses?
3. Kui suur on tegelik territoorium ning kuidas selle piirid markeeritakse?
4. Milline on elupaigakasutus mängulennu ajal ja sellele järgnevatel perioodidel?

Autorid: Jaanus Aua & Jaanus Elts