Rohunepp

Kiireim pikamaarändur maailmas

Rohunepp (Gallinago media) on metskurvitsast mõnevõrra väiksem, pika sirge noka ja valge kõhualusega pruunikirju lind. Tiiva ja sabasulgede otsad on rohunepil valged, kusjuures isaslinnul, kelle saba on ka pikem, on valged sulepartiid suuremad kui emaslinnul. Rohunepp kaalub 160–190 grammi, kusjuures emaslinnud on isaslindudest tavaliselt suuremad. Rohunepp toitub selgrootutest, peamiselt vihmaussidest. Välimuselt sarnaneb rohunepp kõige enam tikutajaga, kuid erinevalt viimasest lendab rohunepp maapinnalt peletatuna alati sirgelt üles; tikutaja lend on käänuline.

Mängides ajab rohunepi isaslind rinna puhevile ning klõbistab valjult nokaga. / foto: wikimedia, CC0 1.0

Rohunepp on levinud Põhja-Euraasia tundra-, metsa- ja metsastepivööndis alates Eestist, Poolast ja Põhja-Ukrainast kuni Jenissei jõeni. Liigi osalevila paikneb Skandinaavia mäestikus Norras ja Rootsis. Kõikides Ida-Euroopa riikides (Poolas, Baltimaades, Valgevenes, Ukrainas ja Venemaal), kus liik pesitseb, on toimunud märkimisväärne levila killustumine.

Rohunepp on erinevalt teistest Palearktise nepiliikidest pikamaarändur, kes saabub Eestisse aprillis. Liigi rändeteed kulgevad üle Sahara kõrbe ning valdav osa isendeist talvitab ekvatoriaalses ja lõunapoolses Aafrikas. Hiljuti tuvastati, et Skandinaavia asurkonna lindudel on erakordne rändestrateegia: nad suudavad peatuseta rännata 84 tundi järjest, läbides kuni 6800 kilomeetrit kiirusega kuni 27 m/s. Rändeteel paiknevaid liigile sobivaid märgalasid nad peatumiseks ei kasuta! Ränne toimub öösel 2000 meetri kõrgusel, päevasel ajal aga tavaliselt 4000 meetri kõrgusel. On aga teada, et üks isend lendas rändel peaaegu 8000 meetri kõrgusel.

Rohunepp on pikamaarändur, kes saabub Eestisse aprillis. / autor: Sergey Yeliseev, flickr.com, CC BY-NC-ND 2.0

Euroopas oli rohunepp varem märksa laiemalt levinud, kuid aastail 1850–1900 toimus levila dramaatiline ahenemine: liik kadus Saksamaalt, Taanist, Norra ja Rootsi tasandikelt ning arvukus vähenes tunduvalt Poolas ja Venemaal. Eestis oli rohunepp 1870. aastail veel arvukas pesitseja – isegi XX sajandi alguskümnendil leidus paiku (näiteks Pääsküla ümbruses Harjumaal), kus liiki peeti tikutajast ohtramaks –, kuid juba 1890.–1900. aastail nenditi arvukuse pidevat vähenemist.

Rohunepi asurkonna kiire kahanemine jätkus läbi XX sajandi. 1930.–1950. aastail oli liik säilinud peamiselt Vahe-Eestis, Ranna-Läänemaal ning Suur-Emajõe – Lämmijärve – Pihkva järve piirkonnas, tema arvukust hinnati sel ajal kuni 500 isaslinnule. Aastail 1975–1995 hinnati rohunepi asurkonda üksnes 50–80 või 50–100 paarini, kuid pärast täpsemate uuringute käivitamist selgus, et tegelik isaslindude arv võis tollal olla vähemalt suurusjärk suurem. Pärast kaksteist kümnendit kestnud mõõdukat langust, pisut enne XX sajandi lõppu stabiliseerus rohunepi asurkonna seisund ning on sellisena püsinud praeguseni. Praegu on Eestis teada kokku kuni poolsada püsivat rohunepimängu ning asurkonna suurust hinnatakse 600–800 paarile.

Rohunepi levikukaart Eesti haudelindude levikuatlases 2003-2009 (Elts et al 2018.).

Rohunepp on iseloomulik pesitseja kevaditi üleujutatavatel lamminiitudel (luhtadel), kuid ta mänguplatsid paiknevad ka teistel toitaineterikastel niisketel rohumaadel (soostuvatel, aru- ja rannaniitudel, poldritel) ja madalsoodes, harvem raiesmikel. Arvatavasti on nepimänge soodes siiski tunduvalt rohkem, kui praeguseks leitud. Rohunepp toitub üksi või väikeste rühmadena peamiselt kaitsva pimeduse varjus, sondeerides oma pika sirge nokaga mudast maapinda või madalat vett.

Rohunepp on meie neppidest ainus liik, kelle pulmamäng toimub maapinnal. Mängivad isaslinnud kogunevad õhtuhämaruses luhaheinamaadel olevatele kõrgematele mätastele. Igal isaslinnul on oma kindel territoorium, mida teiste isaslindude eest kaitstakse – lähestikku sattunud isaslinnud peavad omavahel võitlusi, hüpates maapinnalt kõrgemale. Mängides ajab isaslind rinna puhevile ning klõbistab valjult nokaga, demonstreerides nii enda valgeid sabasulgi. Emaslinnud külastavad paaritumiseks mänguplatsi ja valivad endale välja meelepärase isaslinnu: eelistatud on just need isaslinnud, kelle sabal on valge sulepartii suurem. Paaritumine toimub enamasti mänguplatsi keskel.

laul (noka klõbistamine)

Kui pesa võib emaslind rajada ka tihedasse lammipajustikku või poldril paiknevale niiskele rapsipõllule, siis mänguplatsiks peab lähikonnas leiduma piisavalt lage madala rohustuga kooslus. Rohunepp pesitseb üks kord suve jooksul ning peamiselt 3–4 munaga pesi võib leida mai algusest juuli alguseni. Poegi kasvatab emaslind üksinda.

Talvitusaladele lahkuvad Eestis pesitsenud rohunepid septembris.