Jaaniussid või kobrulehed?

Kuigi suur suvi haarab vägisi võimu, siis metskurvitsate pesitsuskihk raugemise märke ei näi ilmutavat. 11. juunil sai Tindimurru külas Tartumaal kinni nabitud ning saatjaga varustatud ka kolmas isane metskurvits, kes kiirelt ja enesekindlalt püünisesse sattumise eest sai nimeks CONCORDE.

Väga sageli küsime endilt, et mis toimub siis, kui isaslind endale paaritumispartneri leiab. Kui laialt ja millal ringi liigutakse ning kui kaua paar koos püsib?

Kui uskuda kirjandust, siis peaks nepipaar koos püsima kolm kuni üksteist päeva. See võib isegi nii olla, sest selle 13 päeva jooksul, mil Concorde on saatjat kandnud, on ta üheksa kuni kümme päeva emaslinnu seltsis veetnud. Paari tegutsemisruum on ligikaudu kolm ruutkilomeetrit, mis iseenesest on üsna suur pindala, mida tõenäoliselt kaitstakse aktiivselt ka rivaalide eest. Huvitav on siinjuures tõsiasi, et nepipaar tegutseb väga konkreetsetel, ligikaudu ühe kuni kahe hektari suurustel territooriumidel. Võib arvata, et tegemist on piisavalt varjet pakkuvate, samas heade toitumiskohtadega. Concorde’il, nagu näitab juuresolev kaartki, on territooriume seni olnud kolm.

Nepipaaril on lemmikterritooriumid. Foto: Jaanus Elts.

Teatavasti peetakse metskurvitsat peaasjalikult hämaruses tegutsevaks linnuks. Siiski on selles teadmises toimumas pisuke murrang. Nimelt näitab Concorde’ile paigutatud saatja aktiivseid liikumisi ka päevasel ajal. Pigem võiks öelda nii, et paarina tegutsevad metskurvitsad päevasel ajal kobrulehe all meeliskledes aega parajaks ei tee ning samas ka jaaniusside otsimise peale oluliselt aega ei kuluta.

Concorde'i asukohad päeval. Foto: Jaanus Elts.

Kuidas tegevusaktiivsuse ajaskaala tegelikult välja joonistub, sellest juba järgmistes postitustes.