Kormoranikaamera

Lugu ilmus teabelehes Tiirutaja nr 68

Autor: Kunter Tätte

Ornitoloogiaühing paigaldas aprilli alguses ühele laiule veebikaamerad, et jälgida kormoranikoloonia elu ja tegemisi. Kormoranikaamera otsepilti on võimalik jälgida Eesti Ornitoloogiaühingu YouTube’i kanalil ja aasta linnu lehel. Tähelepanekuid kaamerasilma ette jäänu kohta saab lugeda Looduskalendri kodulehelt.

Pesaehitus ja hinnalised oksad

Aprilli esimestel nädalatel võis näha väga palju pulmatantsu. Vahel oli kaamera ees korraga üle viie tantsiva isendi. Paaril korral jäi silma, et kui keegi tantsib teise pesale liiga lähedal, võib tulla konflikt, mis tipneb üksteise nokast kiskumisega. Tähelepanuväärne on olnud ka tantsule järgnenud paaritumiseelne käitumine – aeglane ja õrn kaelte põimimine ning žestikulaarne pesamaterjali paikasättimine.

Lõbusaid hetki on pakkunud pidevad kraaklemised pesamaterjali pärast. Kui keegi toob näiteks pessa veidi pikema roika, mille ots ulatub teise pesa asukate haardeulatusse, püüab naaber selle sageli endale kiskuda. Kord oli näha, kuidas üks oks viie minuti jooksul neli korda omanikku vahetas. Siiski ei ole keegi teise pesast teadaolevalt niisama varastamas käinud ja pihta pandud oksa pärast pole keegi nähtavasti pikka viha pidanud, sest varastatud oksale pole järele mindud.

Merikotka külastused

Põnev on olnud vaadata kormorani kohtumisi teiste linnuliikidega. Näiteks 10. aprillil külastas kolooniat merikotkas, kes on kormorani peamine looduslik vaenlane. Juba enne kotka maandumist oli näha koloonias kiiresti levivat ärevust ja põgenemist kotka vahetust lähedusest. Merikotkas passis koloonia servas veidi üle kahe tunni ning selle aja vältel oli elu kormorani koloonias üllatavalt rahulik ja tavapärane. Pärast poegade koorumist võivad merikotka külaskäigud aga pingelisemaks muutuda.

7. mail jäi kormoranikaamerasse merikotka rünnak. Ohvriks langes nooremapoolse sulestikuga, arvatavalt 1–2-aastane kormoran. Vahetult enne ja pärast rünnakut valitses koloonias suur ärevus ning paljud põgenesid. Pesal istujad siiski valdavalt oma kohalt ei liikunud või kui liikusidki, siis naasid peagi. Ainult otse kormorani rappiva kotka kõrval paiknenud pesale ei julgenud vanalinnud tagasi tulla, mistõttu peagi olid hallvaresed platsis ja tegid munadega üks-null.

Merikotka külaskäik kormoranikolooniasse. Veebikaamera kuvatõmmis

Teised külalised

10. mail jäi kaamerasse kormoranivastaste inimeste külaskäik saarele. Üks neist jutustas mikrofoni läheduses sellest, kui jube seal tema arust kõik on ja kuidas kormoranide mune tuleks õlitada. Vähemalt neli inimest kõndis teadmata põhjustel pesade vahel ringi, ajades kõik pesal istuvad linnud lendu. Arvestades, kui kähku olid varesed ette võtnud kotka tõttu tühjaks jäänud pesad, pole kahtlust, et tol päeval sai nahka pandud veel nii mõnigi kurn. Ühel saart külastanud isikul oli seljas munade õlitajatele omane valge kaitseülikond, kuid õlitamiseks seekord siiski ei läinud. Nimelt võeti kaameraga laiul õlitamine sel aastal päevakorrast maha, sest kaamerad olid paljastanud, et seal pojad juba kooruvad.

Lisaks hallvarestele on koloonia servaaladel pidevalt näha ringi kõndimas naeru- ja hõbekajakaid. Kajakad pesitsevad samal saarel ja kaamerapilt on näidanud, et sageli õnnestub neil pesade vahel ringi uidates üht-teist söödavat kormoranidelt ära näpata. Näiteks võivad kormoranid hirmureaktsioonina oma maosisu pesa kõrvale välja oksendada, samuti võib poegade toitmise perioodil ilmselt ka lihtsalt toiduga õnnetusi juhtuda.

Praeguseks on kormoranikaamerast kokku näha olnud 23 linnuliiki. Mitmete liikide, eelkõige kajakate, kühmnokk-luikede ja tiirude puhul on selgelt näha, et nad pesitsevad hulgaliselt sealsamas. Nägemissageduse põhjal võib oletada, et läheduses pesitsevad ka merisk, punajalg-tilder ja rääkspart.

Täispikk nimekiri nähtud liikidest on järgmine: kühmnokk-luik, naerukajakas, hõbekajakas, kalakajakas, randtiir, hallvares, valgepõsk-lagle, suur-laukhani, hallhani, hahk, sinikael-part, viupart, soopart, rääkspart, luitsnokk-part, tuttvart, rohukoskel, merikotkas, hallhaigur, merisk, heletilder, punajalg-tilder, tutkas. Kaamerat paigaldades sai nähtud ka linavästrikke ja liivatülle, kuid kaamerapilti pole nad meie teada sattunud.

Kuigi sageli väidetakse, et kormoranidega seoses saarte linnustik väheneb, pole Eesti Ornitoloogiaühing seda Eestis täheldanud. Ka selsamal veebikaameraga saarel, kus on üks Eesti suurimaid kormoranikolooniaid, ei näita aegread kahanemist ei teiste linnuliikide ega haudepaaride arvus. Kormoranid hoiavad seal rohkem saare keskossa, aga sealgi on maaspesitsejatele veel küllaga ruumi.