Vokaalne mimikri ehk topeltpettus

On ehk veel mõistetav, miks pesaperemehed ei suuda eristada nende pessa poetatud käomuna, kuid miks ei tekita neis võõristust munast koorunud käopoeg kui võõra liigi esindaja?

Sellele intrigeerivale küsimusele asus vastust otsima grupp Hiina ornitolooge. Nad analüüsisid uuringu käigus nelja sulasliigi – valgekulm-täksi (Saxicola ferreus), niidu-kaelustäksi (Saxicola maurus), mustselg-lepalinnu (Phoenicurus auroreus) ja pugal-harakööbiku (Copsychus saularis) – pesades koorunud kägude toidumangumishäälitsuste sonogramme* ning tuvastasid neis terve rea liigispetsiifilisi erisusi.

Kadakatäks toidab käopoega. Foto: Urve Malter

Selgus, et käopoegade toidumangumishäälitsused olid madal- ja kõrgsageduslike helide, heliriba laiuse ning tippsageduse poolest üllatavalt sarnased sulaslinnupoegade häälitsustele. Uuring näitas ka, et toidumangumishäälitsuste tonaalsus muutus kogu toitmisperioodi jooksul – mida vanemaks sai käopoeg, seda pikemaks ja nõudlikumaks muutusid tema näljahõiked. Tulemused viitavad muu hulgas ka sellele, et käopojad ei jäljenda peremeesliikide pesapoegade toidumangumishäälitsusi kogu lõimetisperioodi vältel, kuid võivad sulasliigi poegade vastavaid häälitsusi imiteerida vajaduse korral väga edukalt.

Muidugi ei ole imitatsioon täiuslik ja tõenäoliselt reageerisid sulasliigid nende pesades olnud käopoegade toidumangumishäälitsustele aktiivsemalt vaid teatud sageduslõikudel või nende variatsioonide tulemusena. Niisuguse vokaalse mimikri ehk siis vokaalse plastilisuse tõukejõud, mille tulemusena toidavad sulasliigid pesaparasiidi poega paremini, ei saa olla pelgalt ellujäämispõhine, vaid pigem on tegemist osava sulandumisega poegade ja vanalindude suhtlusdünaamikasse.

Kirjeldatud uuring näitab ka, et evolutsiooni ja ökoloogilise surve käigus on erinevatel sulasliikidel toidumangumishäälitsuste suhtes tekkinud erinevad kohastumused, erinevad vokaalsed „päästikud”, mis vallandavad neis täiendava ressursi järeltulijate eest hoolitsemiseks. Kui hädavajalik siiski on käopoegadele sedalaadi liigispetsiifiline strateegia enda kasuvanematelt parema (või ka parima) hoolduse saamiseks, näitavad täiendavad uuringud.

Puswal, S. M., Zhong, G., Zhang, X., Wang, L, Liang, W. (2024). Common Cuckoo (Cuculus canorus) nestlings adapt their begging behavior to the host signal system. Avian Research 15.

*spektrogramm ehk sonogramm on heli või mistahes signaali spektri ajamuutlikkuse visuaalne kujutis, mida kasutatakse ka ornitoloogias liikide või isendite eristamiseks.