Kas kägu pelgab inimese lähedust?

Linnastumine ei ole omane ainult inimesele, ka mitmed linnuliigid toimetavad üha sagedamini inimasulates. Põhjuseks on rohkemad võimalused toidu leidmiseks, kuid mõnel juhul ka kaitse röövlite eest. Uuringutest on aga selgunud, et linnakeskkond on tõhus kaitse ka pesaparasiitide eest.

Mustselg-lepalindu (Phoenicurus auroreus) uurides panid ornitoloogid tähele, et hoonete läheduses või nende sees pesitsevate lepalindude pesad olid oluliselt vähem käo (Cuculus canorus) parasiteeritud kui looduslikes tingimustes elavate paaride pesad.

Mustselg-lepalind. Foto: Greg Peterson, CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons

Kirde-Hiinas, kus uuringud läbi viidi, pesitsevad lepalinnud kaks korda pesitsusperioodi jooksul. Kui märgatav osa esimese kurna pesi asus looduslikes paikades, siis teise kurna soetamise ajaks, mil ka käod olid talvitusaladelt saabunud, ehitati suurem osa pesadest just inimeste vahetusse lähedusse või suisa majade siseruumidesse. Kuigi inimese läheduse eelistamine võib mõnes mõttes tekitada ökolõksu – pesaröövluse oht on suur –, on lepalinnu puhul siiski liigile kasulikum kannatada ära suurem röövlus, kui olla ohustatud pesaparasiidist käo poolt. Ka selgus uuringute käigus, et kägudevaeses keskkonnas munesid stressivabad lepalinnud ka oluliselt suuremaid kurnasid.

Jah, kägu on inimpelglik ning ei soovi inimese lähedust. Niisugune eelistus on aga kaasevolutsioon ehk sulasliikide jätkusuutlikkuse seisukohalt hästi tasutud.

Zhang, J., Santema, P., Li, J., Kempenaers, B. 2023. Brood parasitism risk drives birds to breed near humans. Current Biology 33, 1125–1129, 2023

Teadusuudiseid toimetab käo aasta eestvedaja Jaanus Aua.