Kägude kodupiirkonna suurusest ja piiridest kolme naabrimehe näitel

Üldiselt arvatakse, et kuna kägudel kui pesaparasiitidel rangemalt kaitstavat pesakeskset territooriumi ei ole, on isase käo valduste piirid seetõttu ka üsna hägused. Moodustuvad nn eikellegimaad, mida naabrimehe tögamiseks aeg-ajalt väisatakse ning kus emaslindudele enda vastupandamatust eksponeeritakse. Seetõttu võibki niisugustes tulipunktides kuulda lähestikku häälitsemas mõnel juhul mitut kägu korraga.

Siiski tuleb ette ka huvitavaid erandeid. Maikuus said Kaiu järvede lähistel Jõgevamaal endale GPS-saatjad kolm naabrimeest – Jaas, Caesar ja Ingo. Nende pesitsusaegne ruumikasutus näitab selgelt püsimist enda välja valitud piirkonnas. Kaardilt näeme, et Jaas omas küll kõige suuremat territooriumi, kuid sellele vaatamata on ta mitmel korral lühiajaliselt sisse põiganud ka Caesari (kaardil all vasakul) ja Ingo (kaardil all paremal) valdustesse. Seevastu nii Caesar kui ka Ingo on jäänud väga territooriumikeskseteks, väisamata kordagi naaberpiirkondi.

Kaart kujutab Jaasi (kõige suurem territoorium), Caesari (all vasakul) ja Ingo (all paremal) valdusi ja liikumist.

Mis võib olla niisuguse huvitava erisuse põhjus?

Üldiselt on teada, et käod eelistavad kukkuda just nendes paikades, kus võimalike sulasliikide (ehk nende linnuliikide, kelle pesadesse kägu sagedamini enda muna poetab) asustustihedus on kõrge. Sellest võiks ju järeldada, et Jaasi hõivatud ja kontrollitud piirkond ei olnud sulasliikide poolest väga rikkalik. See tingis omakorda vajaduse hõivata suurem ala ning teha „kompimisretki” ka naabrimeeste territooriumile.

Samas on teada, et kägude ühiskonnas, seda nii emas- kui ka isaslindude puhul, valitseb üsna range hierarhia. See viib omakorda mõttele, kas Jaas oli dominante isaslind, kes omas suuremat territooriumi ning leidis endas julgust sisse põigata ka Caesari ja Ingo poolt hõivatud aladele? Ingo ja Caesar hoidsid aga rangelt oma territooriumi piiri ning ei eksinud kogu pesitsusperioodi jooksul kordagi. Kas selleks puudus vajadus, kuna sulasliikide arvukus nende hõivatud territooriumil oli enda geenide edukaks levitamiseks piisav? Või mängis siinkohal ikkagi nii-öelda esimest viiulit tõsiasi, et hierarhiaredelil olid Caesar ja Ingo küll võrdsed, kuid allusid siiski dominantse Jaasi tahtele, kes aeg-ajalt territooriumite piire rikkus?

Tekkinud küsimustele hetkel konkreetseid vastuseid ei ole. Kokkuvõttes on aga tegemist põneva juhtumiga. Käod on vägagi paigatruud linnud, seega kui saatjatega käod peaksid naasma, saame ehk juba järgmisel kevadel aimu, missuguses suunas kolme naabrimehe suhted arenevad. Kas kodupiirkonna suuruse ning puhveralade olemasolu määrab sulasliikide arvukus või on otsustavaks hoopis isaslinnu vanus, mis ilmselt tõstab teda mõjukamaks ka sisehierarhilises struktuuris, seda näitab aeg.

Tekst: Jaanus Aua
Kaart: Riho Marja