Iga hooaja lõpus teeme aialinnupäevikutest põhjaliku kokkuvõtte. Tutvu varasemate aastate kokkuvõtetega:
2023
Suvise aialinnupäeviku raames vaatles seitsme kuu jooksul (märtsi algusest oktoobri alguseni) 670 inimest kokku 365 aias tegutsevaid ja pesitsevaid linde, aga ka muid loomi ning õitsema puhkenud taimi ja nende tolmeldajaid. Vaatlejad märkisid üles kokku 17 664 vaatlust. Lindude esmavaatlusi oli 10 951 ja pesitsusvaatlusi 1011. Lisaks linnuvaatlustele pandi kirja ka 891 imetajate, roomajate ja kahepaiksete vaatlust, 4582 taimede ja putukate fenovaatlust ning 229 tolmeldaja vaatlust 700 taimekülastuse kohta. 2023. aasta kokkuvõte
2022
Suvist aialinnupäevikut täitis 619 vaatlejat 357 aias. Aitäh kõigile! Suvise aialinnupäeviku üheksas hooaeg kestis 1. märtsist kuni 3. oktoobrini 2022. Päevikupidajate arv püsis 2022. aastal püsis endiselt languses eelnevate aastatega võrreldes. Sellegipoolest on neid linnuvaatlejaid, kes juba aastaid sihikindlalt aiapäevikut peavad, omajagu palju. Märgata on, et innovaatilised ja käepärased linnulaulu tuvastamise rakendused on meelitanud päevikuid täitma kümneid algajaid linnuhuvilisi. Suvise aialinnupäeviku üheksandal hooajal märgiti üles: • 18 703 vaatlust, • 11 061 lindude esmavaatlust, • 1145 lindude pesitsusvaatlust, • 973 imetajate, roomajate ja kahepaiksete vaatlust, • 5271 taimede ja putukate fenovaatlust, • 294 tolmeldaja vaatlust 832 taimekülastuse kohta. 2022 kevad oli keskmisest veidi jahedam vaatamata sageli säranud päikesele ning sademeid oli vähe. Suvi oli seevastu rekordiliselt soe ja keskmisest sademetevaesem. 2022. aasta kokkuvõte
2021
Suvist aialinnupäevikut täitis 1000 linnuvaatlejat 571 aias. Suur tänu kõigile! Jätkuval koroona-aastal jälgisid paljud kevade saabumist oma aias ning aialinnupäeviku leidsid enda jaoks nii kogemustega kui ka algajad loodusvaatlejad. Suvise aialinnupäeviku osalejate arv oli aasta 2020 omast veidi madalam. Võrreldes varasema aastaga on ka vaatluste arv märgatavalt vähenenud. Seda saab selgitada naasmisega nii-öelda tavalisema elu juurde. Suvise aialinnupäeviku kaheksandal hooajal märkisid aialinnuvaatlejad oma päevikutesse üles 25 179 vaatlust, mis jagunesid järgnevalt: 14 770 lindude esmavaatlust, 1519 pesitsusvaatlust, 1221 imetajate, kahepaiksete ja roomajate vaatlust, 7302 taimede ja putukate fenovaatlust, 350 tolmeldajate vaatlust 735 taimekülastuse kohta. Aasta 2021 üllatas erandlike kuumalainetega juunis ja juulis. Sellist pikaajalist soojust ja kuivust polnud ammu olnud, mitmes ilmajaamas registreeriti uusi soojarekordeid. Sügis oli seevastu tavapärasest veidi soojem ning väheste sadudega ja päikeseline. 2021. aasta kokkuvõte
2020
Suvisel aialinnupäevikul oli rekordaasta – 1193 linnuvaatlejat 675 aias. Suur tänu teile kõigile! Aasta 2020 oli erandlik nii pandeemia kui ka ilma tõttu. Sellist sooja talve, mis viis meid klimaatiliselt sadu kilomeetreid edela suunas, pole meil vist mitu tuhat aastat olnud. Pandeemia, mis mõjutas süvitsi kõiki meie tegemisi, ei saanud jätta puutumata ka suvist aialinnupäevikut. Keerulisel koroonakevadel said paljud meist üle pika aja jälgida kevade saabumist oma aias ning aialinnupäeviku leidsid enda jaoks nii kogemustega kui ka algajad loodusvaatlejad. Suvise aialinnupäeviku osalejate arv kasvas viiendiku võrra ja see on väga äge! Suvise aialinnupäeviku seitsmendal aastal märkisid aialinnuvaatlejad oma päevikutesse üles 29 880 vaatlust, mis jagunesid järgnevalt: 17 691 lindude esmavaatlust, 2170 pesitsusvaatlust, 1519 imetajate, kahepaiksete ja roomajate vaatlust, 8084 taimede ja putukate fenovaatlust ning 416 tolmeldajate vaatlust 1158 taimekülastuse kohta. Pandeemia mõju suvisele aialinnupäevikule ei saa aga kirjeldada ainult ülivõrretes. Pingelangus pärast eriolukorra lõppemist ja igapäevase elu normaliseerumine tähendasid seda, et vaatlusaktiivsus kukkus mais järsult ja pesitsusvaatluste täiendamine jäi unarusse. Seepärast erinevad 2020. aasta aruandes paljud näitajad varasematest sedavõrd olulisel määral, et järelduste tegemine on päris keeruline. Üldnäitajatest langes aedades keskmiselt kohatud linnuliikide arv 2 liigi võrra ning languses olid ka muud näitajad. Lisaks lühikeseks jäänud vaatlusperioodile võib põhjus peituda ka uute liitunud aialinnuvaatlejate väiksemas linnutundmisoskuses. Loomulikult pole kohatud liikide arvu suurenemine eesmärk omaette, vaid peamine on ikka see, et iga päevikusse märgitud lind oleks määratud õigesti. 2020. aasta kokkuvõte
2019
Suvisest aialinnupäevikust võtsid 2019. aastal osa 928 linnuvaatlejat 524 aias. Suur tänu teile kõigile! Suvise aialinnupäeviku kuuendal aastal kogunes usinate linnu- ja loodusvaatlejate ühise pingutuse tulemusena 27 218 vaatluskirjet, mis lisandusid eelmiste aastate 111 000 vaatluse juurde. 2019. aasta vaatlused jagunesid järgnevalt: 15 493 lindude esmavaatlust, 2105 pesitsusvaatlust, 1390 muude selgroogsete vaatlust, 7766 taimede ja putukate fenovaatlust ning 464 tolmeldajate vaatlust 1412 taimekülastuse kohta. Üldnäitajatest jätkas selget kasvu aedades keskmiselt kohatud linnuliikide arv, mis jõudis juba 37,3 liigi juurde. Seevastu keskmised pesitsemisjuhtude, pesitsevate liikide ja kohatud loomaliikide arvud jäid enamvähem senisele tasemele. 2019. aasta kokkuvõte
2018
Suvise aialinnupäeviku viiendal tegevusaastal purunesid mitmed rekordid. Lisaks seni suurimale osalejate ja aedade arvule, laekus sedapuhku ka kõige rohkem vaatlusi. 28 509 kirjet jagunesid järgnevalt: 16 170 lindude esmavaatlust, 2294 pesitsusvaatlust, 1497 muude selgroogsete vaatlust, 8115 taimede ja putukate fenovaatlust ning 433 tolmeldajate vaatlust (mis tegelikult peidab endas 1260 taimekülastuse kirjet). Viie aastaga on linnu- ja loodusvaatlejate ühise pingutuse tulemusena kogunenud 111 000 vaatlust ja tähelepanekut Eesti elurikkuse kohta. Selline andmekogus annab põhjuse lähiaastatel neid andmeid rohkem süvitsi analüüsida ja seda me plaanime ka teha! Aedades kohatud linnuliikide arv kasvas ka sel aastal ühe liigi võrra, mis annab ennekõike tunnistust paranevast linnutundmisest. Seevastu kahanesid keskmised pesitsemisjuhtude, pesitsevate liikide ja kohatud loomaliikide arvud. Kas see on tingitud põuasest suvest, ebaõnnestunud 2017. aastast, muutustest aiaelustikus või millestki muust, annavad ehk veidi aimu 2019. aasta tulemused. 2018. aasta kokkuvõte
2017
Suur tänu kõigile 873 linnuvaatlejale, kes võtsid osa Suvisest aialinnupäevikust 2017! Suvine aialinnupäevik on jätkuvalt üks Eesti suurimaid harrastusteadusprojekte, mille käigus koguvad linnu- ja loodushuvilised tuhandeid vaatluskirjeid ja tähelepanekuid Eesti elurikkuse kohta. Aastal 2017 panid aialinnupäeviku pidajad endale kirja üle 26 600 vaatluskirje. Nelja aastaga on kogunenud üle 81 000 vaatluse ja 2018. aastal saab 100 000 kirjet kindlasti ületatud. 2017. aasta kokkuvõte
2016
Eesti Ornitoloogiaühingu rahvateadusprojekt „Suvine aialinnupäevik“ on ligi tuhande loodushuvilise abiga kasvanud Eesti üheks populaarsemaks rahvateadusprojektiks. Kolme aastaga on osalejate arv kahekordistunud (sel aastal 920 osalejat) ja veebipäevikutesse kirja pandud liigikirjete arv kolmekordistunud (sel aastal 27 200 kirjet). Aga ega suur osalejate arv pole eesmärk omaette. Eesmärk on Eestit tihedalt katva loodusvaatlejate võrgustiku kaudu koguda üheskoos kvaliteetseid vaatlusandmeid lindude ja teiste liikide leviku, fenoloogia ja käekäigu kohta, mille saamine muul viisil on keeruline. 2016. aasta kokkuvõte
2015
Eesti Ornitoloogiaühingu rahvateadusprojekti „Suvine aialinnupäevik“ teine edukas hooaeg on lõppenud ning taas on käes aeg kokkuvõtteid teha! „Suvise aialinnupäeviku“ (www.eoy.ee/aed) projekt loodi selleks, et parandada teadmisi meie aialindude käekäigu kohta. Tänavu laiendasime aialinnupäeviku teemaderingi, kuna esimese aasta tagasisidest selgus, et vaatlejad sooviksid kirja panna ka teisi loodusvaatlusi. Eks aias olles jääb silma ju palju muudki põnevat peale lindude. Sellelgi aastal sai veebipäevikusse kirja panna aias kohatud neljajalgseid ja roomajaid, kuid lisasime veebipäevikusse juurde fenoloogiliste tähelepanekute lehe, kuhu võis märkida, millal hakkasid kodukandis õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Uus oli ka kimalaste teema, mille eesmärk oli aidata välja selgitada nende oluliste tolmeldajate lemmiktaimi aias. Võrreldes 2014. aastaga jälgis 2015. aastal aialinde üle poole võrra rohkem loodushuvilisi (672) ja täideti enam kui kolmandiku võrra rohkem päevikuid (391). Kõige aktiivsemalt osaleti Harjumaal, järgnesid Tartu- ja Pärnumaa. Kolmveerand osavõtnud aedadest asusid külades ja väikeasulates. „Suvine aialinnupäevik“ oli sissekanneteks avatud kevadisest pööripäevast sügisese pööripäevani. Selle ajaga kogunes andmebaasi üle 19 200 liigikirje, mis on varasemast aastast (8500 kirjet) üle kahe korra rohkem. Kuigi põhitähelepanu on lindudel, võeti ka uued teemad väga hästi vastu. 60% sisestatud vaatlustest moodustasid lindude kohtamisja pesitsusvaatlused ning 25% taime- ja putukavaatlused. 2015. aasta kokkuvõte
2014
Eesti Ornitoloogiaühingu uue rahvateadusprojekti Suvine aialinnupäevik esimene hooaeg on edukalt lõppenud ja käes on aeg kokkuvõtteid teha! Suvine aialinnupäevik (www.eoy.ee/aed) toodi ellu selleks, et koguda andmeid ja parandada teadmisi meie aedades tegutsevate ja pesitsevate linnuliikide kohta. Olgugi et just aialindudega puutume kokku iga päev, teame nende leviku ja arvukuse kõikumiste kohta võrdlemisi vähe. Aialinnupäeviku veebilahendusse sai igaüks luua oma päeviku, kuhu tuli kirja panna kohatud linnuliigid, aias pesitsevad linnud ja muud aias kohatud loomad. Kohatud linnuliigina võis kirja panna kõik liigid, keda aias olles näha või kuulda oli, lind ise ei pidanud aias olema. Näiteks läheb kirja soo pealt aeda kostuv teder. Haudelinnuna võis kirja panna ainult aia territooriumil pesitsevad linnupaarid ja sama nõue oli ka loomade puhul. Esimene Suvine aialinnupäevik oli sissekanneteks avatud 2014. aasta kevadest suve lõpuni. Esimesel aastal täideti 284 päevikut ja sellest võttis osa vähemalt 424 linnuhuvilist. Andmebaasi kogunes ligi 8500 kirjet kohatud linnu- ja loomaliikide ning pesitsemiste kohta. Kõige rohkem osalejaid oli pärit Harjumaalt, järgnesid tartu- ja pärnumaalased. Kolmveerand osavõtnud aedadest asusid külades ja väikeasulates, samas linnaaedades tehti vaatlusi vähe. 2014. aasta kokkuvõte
