Miks veebirakendus ei lase andmeid sisestada?

See võib juhtuda siis, kui internetibrauserit pole mõnda aega uuendatud või kui arvuti vahemälus on salvestunud vanad andmed. Esmalt tasuks veebipäevikus sees olles värskendada lehte (vajuta Refresh või F5). Kui sellest ei piisa, siis uuenda brauserit või kasuta mõnda teist brauserit (Internet Explorer, Chrome). Kui probleem püsib, siis kirjuta aed(ät)eoy.ee

Miks ei või mets, heina- või põllumaa olla vaatluskoha sees?

Selles projektis huvitavad meid liigid, kes on oma elupaigaks valinud aia selle kõige otsemas tähenduses. Metsas ja põllul pesitsevad linnud (kas või põldlõoke, must-toonekurg jt) ei ole aialinnud ja nende lindude uurimiseks on olemas teised EOÜ seireprojektid. Aga kui oma vaatluskohas (aias) olles kuuled kaugel soo peal tetri mängimas või näed ülelendavat must-toonekurge, siis saad need liigid kirja panna oma aias kohatud linnuliikide üldnimekirja.

Kas peab kõiki taimi-loomi jälgima või piisab lindudest?

Aialinnupäeviku prioriteet on aias kohatud ja eriti aias pesitsevad linnud. Kimalaste, selgroogsete ja taimede-putukate vaatlused on lihtsalt lisavõimalus, sest linde jälgides ja aias ringi liikudes märkab loodushuviline ka muid loodusemärke. Miks siis mitte neid kirja panna! Samas võib aialinnupäeviku veebilahendust kasutadagi ainult kimalaste või taimede-loomade fenovaatluste kirjapanekuks, aga siis tuleb sellest aialinnupäeviku tagasiside lahtris sellest teada anda.

Miks ilmub päevikus liiki sisestades teade, et kas ma olen liigis kindel?

Põhjusi võib olla mitmeid. Näiteks võib sisestatud kuupäev olla selle liigi kohtamiseks natuke liiga varajane ning on suur tõenäosus, et tegemist on mõne teise sarnase linnuliigiga. Või on tegemist vähearvukama liigiga, keda on lihtne segi ajada mõne tavalisema liigiga. Taimeliikide puhul annab teade märku, et tasuks järgi vaadata, kas taimel on õis avanenud või on alles kinni. Kui sa ei ole linnuliigi määramises kindel, siis võid proovida kasutada määramiseks linnuhäälte tuvastamise rakendusi (tutvu juhendiga). Alati saab määramisabi küsida aialinnupäeviku koordinaatorilt, saates linnu kirjelduse, foto, video või helisalvestuse aadressile aed@eoy.ee.

Mis saab sisestatud vaatlustest edasi?

Sisestatud vaatlustel hoitakse jooksvalt silma peal. Kui sisestatud liigi puhul tekib kahtlus, et see võis olla mõni teine liik, siis võetakse vaatlejaga ühendust. Aasta lõpus soovime sisestada kõik aialinnupäeviku linnuvaatlused andmehalduse keskkonda PlutoF, kust vaatlused jõuavad portaali eElurikkus ja on kasutatavad kõigile huvilistele. Aga on ka muid variante. Isikliku veebipäeviku esilehel saab iga vaatleja märkida, kuidas me võime tema vaatlusandmetega talitada. Variante on kolm: 1) EOÜ paneb liikide vaatlused PlutoFisse üles koos aia asukoha ja vaatleja nimega. 2) EOÜ paneb liikide vaatlused PlutoFisse üles koos aia asukohaga, kuid ilma vaatleja nimeta – nimeks saab Anonymous. 3) EOÜ ei pane Sinu vaatlusi PlutoFisse üles, soovi korral paneb vaatlused üles vaatleja ise.

Mis vahe on kindlal ja tõenäolisel pesitsemisel?

Kindel pesitsemine tähendab seda, et linnupaari pesitsemises pole mingit kahtlust: pesas on näha munad või pojad, vanalinnud lendavad toiduga pessa jne. Tõenäoline pesitsemine viitab sellele, et teatud pesitsemise ilmingud olid küll olemas (laulev isaslind või linnupaar oli pikalt paigal, ehitati pesa jne), kuid munadele või koorunud poegadele ei viita ükski märk. Iga pesitsemisjuhu sisestamisel tuleb siis etteantud valikutest valida sobiv tõenäolise ja/või kindla pesitsemise tunnus ning märkida juurde kuupäev. Eesmärk on loomulikult tuvastada kindel pesitsemine!

Mis on aialinnupäeviku uudiskiri?

Suvise aialinnupäeviku uudiskirjas anname hooaja jooksul ülevaate tehtud vaatlustest ja põnevamatest silma jäänud liikidest, jagame soovitusi vaatluste tegemiseks ja soovitusi linnusõbralikuma aia loomiseks. Uudiskiri ilmub hooaja jooksul kümme korda. Uudiskirjaga liidame kõik päeviku loonud kasutajad, uudiskirja tellimusest saab igal hetkel loobuda, klikates uudiskirjas vastaval lingil.

Käin oma vaatluskohas (suvilas) harva. Ei tea, kas ikka on mõtet osaleda?

On ikka! Aias pesitsevatest lindudest saab ülevaate päris kiiresti. Ja eks pesitsejate otsimise käigus märkad ka muid linde-loomi, kelle saab samuti päevikusse üles märkida.

Mis saab sisestatud vaatlustest edasi?

Sisestatud vaatlustel hoitakse jooksvalt silma peal. Kui sisestatud liigi puhul tekib kahtlus, et see võis olla mõni teine liik, siis võetakse vaatlejaga ühendust. Aasta lõpus tõstetakse kõik aialinnupäeviku linnuvaatlused TÜ loodusmuuseumi hallatavasse PlutoF andmebaasi, kust vaatlused on leitavad avaliku eElurikkuse veebiväljundi kaudu. Sealsete linnuvaatluste juures puuduvad aga vaatlejate isikuandmed nagu nimi, meiliaadress jne ehk andmed on seal üleval samasuguse anonüümsusega, nagu Suvise aialinnupäeviku avalikus kaardirakenduses.

Kas ma võin vaatluskoha sisse märkida enda tänavapoolel krundiga piirneva mururiba koos puudega?

Võib, aga ei pea.

Kuidas kortermajaelanik saaks aialinnupäeviku projektis osaleda?

Kortermajaelanik saab kindlasti aialinnupäeviku projektis osaleda, sest paljud kortermajad on justkui linnuhotellid, kus pesitsevad nii koduvarblased, piiritajad kui ka mitmed teised linnud. Osalemiseks tuleb jälgida samu reegleid mis teisedki: esmalt tuleb paika panna oma vaatluskoha piirid ja teretulemast aialinnupäevikupidajate sekka!

Kas ma võin täita ka mitu päevikut erinevate aedade kohta?

Võib ikka! Peamine, et oleks piisavalt aega mitmel aial silma peal hoida.

Kuidas rajada linnusõbralik aed?

• Pane üles paar pesakasti. Kuldnokkadele, piiritajatele, koduvarblastele, räästa- ja suitsupääsukestele võib neid üles panna rohkem ja lähestikku. Väiksesse aeda ei ole teistele liikidele soovitav üle 2-3 pesakasti panna. Loe pesakastide ehitamisest ja paigaldamisest lähemalt siit.
• Istuta aeda viljapuid (õunapuid, pirne, kreeke, ploome, kirsse) ja marjapõõsaid. Nendel leiavad endale elupaiga mitmesugused putukad ja ämblikud, kes aga omakorda on hädavajalik toidupoolis linnupoegadele.
• Istuta tihe hekk. Vähemalt rinnakõrgune tihe lehtpõõsahekk meelitab ligi mitmeid laululinde, nt põõsalinde. Üks korralik kuusehekk on aga tõeline linnumagnet!
• Jäta aeda metsikum nurk, kus linnud end kodus tunneksid.
• Ära mürgita aias! Pestitsiidide kasutamine aias ei ole õigustatud, kuna sellega mürgitatakse kogu aiaelustikku ja sind ennast niisamuti. Pigem kasuta loodussõbralikke kahjuritõrjevahendeid.
• Pane aeda päikselisse kohta lindude jooginõu, kus linnud saaksid kümmelda ja janu kustutada. Vaheta regulaarselt vett.

  Kuidas käituda pesakoha läheduses?

• Jälgi linde eemalt. Haudumise perioodil püüavad linnud võimalikult vähe tähelepanu äratada ja seepärast on raske aru saada, kas lind ikka pesitseb aias või mitte. Sel ajal on linnud kõige tundlikumad häirimisele – mitmed liigid võivad häirimisel pesa maha jätta. Oota, kuni lindudel on pojad koorunud – pidev edasi-tagasi sagimine on kindel märk pesitsemisest.
• Me ei soovita pesapoegadega linde häirida, et iga hinna eest pesapojad üle lugeda. See on suurepärane, kui sul õnnestub näha väljalennanud poegi ja saada kirja poegade arv. Aga kui sa ei märka poegade väljalendu, siis see ei ole ka probleem.
• Maapinnal ja põõsastes pesitsevad linnud satuvad ohtu, kui sa asud aktiivselt nende pesi otsima. Kassid jt röövloomad võivad märgata sind, rohu sisse trambitud rada või hirmunult äralendavaid linde ja teevad sellest omakasupüüdlikud järeldused. Kui tahad pesa asukohta teada saada, siis otsi pesa üles augustis-septembris, kui pesitsemine on kindlalt lõppenud.