Aialinnupäevik on avatud 1. märtsist kuni 1. oktoobrini 2024!

Millest alustada?

1. Esmalt pane paika oma vaatluskoha (aia) piirid. Reeglina ühtivad vaatluskoha (aia) piirid krundi piiridega ja vaatluskoht on ümbritsetud piirdeaiaga. Aga kui su krunt hõlmab ka metsa, niitu, istandust ja/või põllumaid, siis need alad peavad jääma vaatluskohast (aiast) kindlalt välja. Vaatluskoha (aia) piiriks võivad olla hekid, puudealleed, kraavid, jõe- või järvekallas, aga samuti hooned jm silmatorkavad objektid. Need sobivad piiriks ka siis, kui piirdeaeda pole.
2. Alusta oma suvise aialinnupäeviku täitmist!
3. Vaatluste jooksvaks üles märkimiseks saab kasutada aialinnupäeviku abiankeete, mida saab vastavalt vajadusele välja printida. Hiljemalt 1. oktoobriks tuleb aga kõik need paberile kirjutatud vaatlused ikkagi üles märkida oma veebipäevikusse.

Mida peaks teadma veebipäevikust?

1. Aialinnu veebipäevikut saab alustada siin!
2. Pärast oma e-posti aadressi sisestamist saadame sulle unikaalse veebiaadressi, mille kaudu pääsed edaspidi oma päevikut täiendama. Salvesta see unikaalne veebiaadress oma veebilehitsejas järjehoidjaks, kuid hoia ka saabunud e-kiri alles.
3. Aialinnupäeviku avalikus kaardilahenduses avalikustatakse vaatluskoht, kohatud liikide üldstatistika ning nimekirjad 35 viimati kohatud linnuliigi ja pesitsevate lindude kohta.
4. Oma veebipäevikusse sisestatud andmed saab iga vaatleja endale PDF-päeviku vormis salvestada ja välja printida. Iga hooaja lõpus veebipäevikute lingid suletakse ning oma varasematele veebipäevikutele enam ligi ei pääse.
5. Veebipäevikus on arvukalt kommentaarilahtreid. Võid neid julgelt kasutada – nii saad aastate pärastki meelde tuletada, milliseid linde sa tänavu oma aias kohtasid ja mitu paari pesitses.

Milliseid vaatlusi saab veebipäevikusse kirja panna?

Päevikusse tuleb kirja panna ainult need vaatlused, mille liigimäärangus oled täiesti kindel ja mis on tehtud ajavahemikul 1. märtsist 1. oktoobrini 2024. Erandiks on varajaste rändlindude, taimede ja putukate fenoloogilised vaatlused: näiteks kui nägid esimest põldlõokest juba enne 1. märtsi, pane kirja see tegelik vaatluskuupäev. Teistel juhtudel (nt rasvatihane) algab arvestus 1. märtsist.

1. Kõik linnuliigid, keda sa oma vaatluskohas (aias) viibides kuuled või näed. Kirja tuleb panna iga liigi puhul esmakohtumise kuupäev, lindude arv ja tegevus; soovi korral ka kommentaar esmakohtumise või mõne järgneva kohtumise kohta. Kirja tuleks panna mitte ainult need liigid, kes su vaatluskohas (aias) viibivad, vaid ka need, keda sa näed üle lendamas, naabri aias, kuuled eemalt soo pealt jne. Need liigid saab kirja panna ainult siis, kui sa ise oled samal ajal oma vaatluskohas (aias). Näiteks kui näed kevade esimest rabahane naabril külas olles, siis rabahane seekord kirja panna ei saa.
2. Kõik linnupaarid igast liigist, kes su vaatluskohas (aias) pesitsevad. Pesitsuskindluse määramiseks tuleb iga haudepaari puhul alati kirja panna, millest järeldad nende pesitsemist. Vali üks tõenäolise ja/või üks kindla pesitsemise tunnus (linnupaar ehitab pesa, toidab poegi vm) ning märgi juurde kuupäev, millal sa vastavat pesitsemise tunnust märkasid. Sa võid pesitsemise tunnust ja kuupäeva alati muuta, kuid eelmine tunnus ja kuupäev kirjutatakse üle ja kustub. Eesmärk on tuvastada kindel pesitsemine. Lisaks saab kirja panna pesa asukoha ja poegade väljalennu kuupäeva. Loe ka, kuidas linde jälgida pesakoha läheduses.
3. Kõik kahepaiksed, roomajad ja imetajad, keda sa oma vaatluskohas (aias) kohtad. Oma aia sõstrapõõsas kohatud siil läheb arvesse. Kuid piiridest väljaspool, näiteks naabri õues olev rebane jäta tähelepanuta! Kirja tuleb panna iga loomaliigi puhul esmakohtumise kuupäev ja soovi korral ka kommentaar esmakohtumise või mõne järgneva kohtumise kohta.
4. Taimede ja putukate fenoloogia. Siin saab kirja panna, mis kuupäeval puhkesid õide looduslikud ja aiataimed ning millal ilmusid välja esimesed putukad. Erinevalt lindudest, selgroogsetest ja kimalastest võib taimeõite ja putukate ilmumist kirja panna ka kuni 1 km raadiuses väljaspool oma aeda. Lisaks ette antud nimekirjadele võib endale meelepäraseid taimi ja putukaid nimekirja juurde lisada. NB! Õitsemise alguseks saab pidada seda, kui õis on avanenud, aga mitte veel seda, kui nähtavale on ilmunud kinnine õienupp.
5. Aias taimeõitel kohatud kimalased, liblikad ja teised tolmeldajad. Siin saab kirja panna, milliste taimeliikide õisi erinevat liiki kimalased, liblikad ja muud tolmeldajad sinu vaatluskohas (aias) külastavad. Kimalaste määramisel on kindlasti abiks määramislehed.

Kas kõik võivad osaleda?

Osaleda saavad kõik, kes leiavad endale sobiliku vaatluskoha (aia). Vaatluskohana võib kasutada ka enda kortermaja koos ümbritseva hooviga – mitmesuguseid linde (varblased, piiritajad jt) pesitseb ju kortermajadeski. Aga nagu teistegi vaatluskohtade puhul, tuleb esmalt paika panna oma vaatluskoha piirid.

Kuidas aialoomi määrata?

Vaata määramisabi siit.

Kust saab nõu küsida veebipäeviku ja lindude määramise kohta?

Tee telefoni või fotokaameraga foto, lindista videoklipp (sinna jäävad ka häälitsused peale!) või küsi nõu linnuhuviliste Facebooki grupist grupist või aadressilt aed(ät)eoy.ee.