Läänemeri on arktilistele merelindude oluline talvitamisala, eriti selle madal lõunarannik. Möödunud sajandi lõpul talvitas Läänemerel ligikaudu 7,5 miljonit veelindu. Viimastel kümnenditel on talvitajate arv langenud, enim just sukelduvate lindude oma: auli (Clangula hyemalis) arvukus on vähenenud koguni 65%, samas suurusjärgus on kahanenud ka kirjuhaha (Polysticta stelleri) ja tõmmuvaera (Melanitta fusca) arvukus. Ligikaudu poole vähemaks on jäänud hahku (Somateria mollissima), mustvaeraid (Melanitta nigra) ja rohukosklaid (Mergus serrator).

Kaaspüügil võrku sattunud aul. Kui õigel ajal jaole saada, võib päästa nii mõnegi linnu elu, kuid enamusel juhtudel kahjuks nii hästi ei lähe.

Merelindude hukkumises mängib rolli kaaspüük ehk kogemata kalapüügivahenditesse sattumine. Samas on kaaspüügi ulatust ja mõju lindudele suhteliselt vähe uuritud – võib-olla seetõttu, et tegu on kalanduse varjupoolega, mida avalikult näidata ei soovita. Samas oleme aina teadlikumad ning kaaspüügi andmeid kogutakse avalikkuse ja keskkonnaorganisatsioonide survel, sest kaaspüük ei ohusta ainult merelinde: kannatavad ka mereimetajad, merikilpkonnad ja kalaliigid.

Läänemere lõunaosa on nakkevõrkudes hukkunud lindude arvult maailmamerede kaaspüügi esikolmikus, jagades poodiumit Islandi ranniku ja Vaikse ookeani kirdeosaga. Põhjus on lihtne – sinna koguneb suur hulk sukellinde. Mõningatel hinnangutel hukkub kalavõrkudes vähemalt 400 000 lindu aastas.

Näiteks Saksamaa rannikul Usedomi saare ümbruses uppus aastatel 1989–2005 ligikaudu 3000 lindu aastas (peamiselt aule, mustvaeraid ja punakurk-kaure (Gavia stellata)); Fehmarni saare vetest on teada, et tuhande võrgumeetri kohta uppus 1,2 lindu päevas (peamiselt hahkasid), Mecklenburg-Vorpommerni rannikul olid aastail 2006–2009 peamised ohvrid kormoranid (Phalacrocorax carbo), aulid ja jääkosklad (Mergus merganser): kuni 17 551 lindu aastas.

Ka on teada, et Leedu rannikul hukkub kaaspüügis 2500–5000 lindu aastas – esikohal nendest on aulid (49%), järgnevad mustvaerad (35%) ja tõmmuvaerad (5%). Ka Läti vetes on esikohal aul, keda hukkub aastas 2500–6000; aul on esikohal samuti Eestis. Baltimaades upub ligikaudu 13 000 lindu aastas, Poolas ja Saksamaal aga 45 000 lindu, Rootsis 18 000, Hollandis 12 000 ja Šotimaal 24 000. Suur hulk merelinde talvitub Poola rannikul, nende hulgas on hinnanguliselt 20% regiooni aulidest. Poola viimase poolsajandi kaaspüügi andmed näitavad, et kaaspüügi tippaeg jääb detsembrist veebruarini, aprillist oktoobrini on kaaspüük väike.

Mil määral mõjutab kaaspüük linnuasurkonda – kas see jääb loodusliku suremuse piiresse või on tegu lisasuremusega? Teame, et kui looduslikule suremusel lisandub inimese põhjustatu, võib asurkond kahaneda. Samas on keeruline öelda, kui suur kaaspüügi põhjustatud suremus on talutav, sest täpse protsendi määramine on raske. Maailma suurim linnukaitseorganisatsioon BirdLife International, kelle partner on ka Eesti Ornitoloogiaühing, on seisukohal, et kaaspüük ei tohiks olla liigi looduslikust aastasest suremusest suurem kui 1%.

Poola kaaspüügi andmetest selgub aga, et 1% hukkunute kriteerium on ületatud kuhjaga. Viimastel kümnenditel on Poola ranniku kaaspüügis hukkunud keskmiselt 9000 auli aastas, kuid 1%-kriteeriumi puhul oleks asurkonnale talutav 775 hukkunut. Seega on praegune auli kaaspüük 1061% üle piiri, merivardil (Aythya marila) aga koguni 3400% ning tõmmuvaral 495%.

Poolas on läbi aegade kaaspüügi ohvriks langenud 28 linnuliiki, neist 13 on ohustatud. Kaaspüügi ajas vähenemist võiks pidada positiivseks: 1970. aastatel hukkus 47 000 lindu aastas, 1980. aastatel ja 1990. aastatel 39 800 ja 2010. aastatel 21 300 lindu. Tõenäoliselt tuleneb vähenev trend lindude kahanevast arvukusest. Olukord on murettekitav, sest Poola rannikumere Natura 2000 aladel, kus linnud peaks kaitstud olema, ei ole seni tehtud midagi, mis merelindude olukorda parandaks.

Kaaspüüki on keeruline vähendada: lahendus oleks ajutine kalapüügi keelamine lindude koondumisaladel, sest kala- ja kaaspüügi vahel on selge seos – mida rohkem püütakse kala, seda rohkem upub ka merelinde. Kaaspüüki võibki käsitleda kui kõige tõenäolisemalt merelindude arvukuse languse põhjust Läänemerel, sest viimastel aastatel langeb kaaspüügi ohvriks 2,68–6,57% asurkonnast.

Samuti võib arvata, et tegelik kaaspüük on varasemalt olnud hoopis suurem, kui tänased arvutused näitavad: teades, et 1980. aastatel oli ühe kalalaeva keskmine kaaspüük keskmiselt 250 lindu aastas ja laevu oli tol perioodil Poola vetes kalastamas 1300, võib arvata, et tegelik aastane kaaspüük võis olla sadutuhandeid linde.

Marchowski D (2021). Bycatch of Seabirds in the Polish Part of the Southern Baltic Sea in 1970–2018: A Review. Acta Ornithologica 56: 139-158, https://doi.org/10.3161/00016454AO2021.56.2.001

Kuula teadusuudist Vikerraadio saatest “Ökoskoop” (algus 40:30).

Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.