Üldmulje hiireviu sarnane kuid sellest tavaliselt heledam. Vaata välimuse täpsemat kirjeldust määramise lehelt.
Võib näha istumas puudel ja maas, lennus rapleb sageli.
Taliviu häält kuuleb Eestis harva, seda on kirjeldatud kui hiireviu "pijäää" venitatud ja nukramat varianti.
Staatus, levik ja arvukus
Eestis ei pesitse ja suvel ei esine, kohatakse vaid läbirändaja ja talvitajana.
Eestis talvitajate hulk on muutlik, hinnanguliselt kuni 1000 isendit.
Kuulub III kaitsekategooriasse.
Euroopas pesitseb hinnanguliselt 40000-80000 paari.
Nimed
Maailma keeltes tuntud ka kui Buteo lagopus (ladina), Rough-legged Buzzard ja Rough-legged Hawk (inglise), Piekana (soome), Bikšainais klijāns (läti), Buse pattue (prantsuse), Rauhfußbussard (saksa), Мохноногий канюк (vene), Fjällvråk (rootsi), Ookeashinosuri (jaapani)
Paralleelnimi on karvasjalg-viu. Rahvasuus ei ole sel läbirändaval ja hiireviule sarnasel talvitajal oma nime, tõenäoliselt vanasti taliviud ja hiireviud ei eristatud.
Taliviu aastaring
Taliviu on lühi- või keskmaarändur, kes talvitab peamiselt Skandinaavias ja Kesk-Euroopa põhjaosas.
Talve veedab ta nagu talvitavad röövlinnud ikka - enamik lühikesest talvepäevast kulub saagiotsinguile heinamaade ja põldude kohal rappelendu tehes ja puudel-postidel istudes maas toimuvat jälgides.
Toidurikastes kohtades võib kohata mitmeid taliviusid korraga, samuti võib neid näha koos talvitavate hiireviudega.
Talve alguses hulguvad viud rohkem ringi, paljud nihkuvad mööda püsiva lumikatte piiri lõuna poole, südatalvel püsitakse aga stabiilsemalt paigal.
Märtsi lõpus ja aprillis rändab taliviu tagasi pesitsusaladele, mis asub 61. laiuskraadist põhjas - Põhja-Soomes, Norras, Põhja-Rootsis, Venemaal. Eestis on kõige märgatavam läbiränne aprillis.
Pesa rajab ta mägi- ja metsamaistus mäenukkidele ning tundrajärsakute nõlvadele.
Taliviu toitub peamiselt lemmingutest ja uruhiirtest, kelle arvukus on tsükliline - kõrgarvukused ja madalseisud korduvad iga nelja aasta tagant.
Heal närilisteaastal pesitsetakse laial alal ja edukalt, kehval aastal vaid parimates kohtades ja väheste järeltulijatega või jääb pesitsemine üldse vahele.
Kurnas on kehval aastal 1-3, heal aastal 4-7 muna, haudumisaeg umbes 30 päeva.
Pojad on pesas umbes 40 päeva ja iseseisvuvad umbes kuu peale lennuvõimestumist.
Ränne talvitusaladele ca 2000-2500 km kaugusele algab juba augusti lõpus, Eestist rändab enim taliviusid üle septembri lõpus - oktoobri alguses.
