Varasemad tulemused

2010 - 2017 kokkuvõtted


8 Talvine aialinnuvaatlus 2018

Talvisest aialinnuvaatlusest võttis 26.-28. jaanuaril osa 2386 linnusõpra 1691 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 54 635 lindu 64 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli üheksandat aastat järjest rasvatihane, keda kohati 95% vaatluskohtades ja kes moodustas neljandiku kõikide lindude koguarvust. Ülejäänud poodiumikohad olid mullusele sarnased - teise koha saavutas rohevint, kolmas oli põldvarblane. Kohtamissageduse arvestuses möödunud kaheksa aasta keskmisega võrreldes suuri langejaid ei olnud, usaldusväärse andmevalimiga liikidest langesid hakk (-21%) ja mitmendat aastat järjest musträstas (-12%). Kohtamissagedus kasvas arvukatest liikidest teist aastat järjest puukoristajal (17%) ja salutihasel (24%). Tavapärasest sagedamini kohtusid vaatlejad urvalindude, hallrästaste ja musttihastega, kõiki neid liike kohati 2-3 korda enamates kohtades kui tavaliselt. Vähearvukatest ja põnevatest liikidest vaadeldi tänavu kaheksat käblikut, viite hallõgijat, kahte laanepüüd ja ühte hoburästast. Esmakordselt jõudis aialinnuvaatluse nimekirja üliharuldane talvituja mustpea- põõsalind. Röövlindudest külastas vaatluskohti peale tavapärase raudkulli (26 lindu), hiireviu (8), kanakulli (4) ja värbkaku (3) ühes kohas veel merikotkas. Tänavust aasta lindu, metsist, ei kohatud üheski aias, kuid hullu metsise varasemast kohtamisest anti aialinnuvaatluse käigus teada 85 korral.

8 Talvine aialinnuvaatlus 2017

Talvisest aialinnuvaatlusest võttis 27.-29. jaanuaril osa 2624 linnusõpra 1863 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 57 757 lindu 64 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli kaheksandat aastat järjest rasvatihane, keda kohati 95% vaatluskohtades ja kes moodustas pea 30% kõikide lindude koguarvust. Rasvatihase kohtamissagedus oli pikaajalisest keskmisest küll 2% madalam, kuid igas vaatluskohas oli peaaegu üks tihane keskmisest rohkem. Vaatluskohas kohati keskmiselt 31 lindu ehk möödunud seitsme aasta keskmisega võrreldes 13% vähem. Kõige tüüpilisem lindude hulk vaatluskohas ehk mood kahanes 17% võrra 14 linnule. Tänavune kohtamissagedus oli möödunud seitsme aasta keskmisega võrreldes madalam ligi kahel kolmandikul linnuliikidel, isendite arv vaatluskohas jäi keskmisest allapoole ligi pooltel linnuliikidel. Sellise languse põhjuseks saab taaskord pidada pehmet ja väga lumevaest talve. Vähearvukatest ja põnevatest liikidest kohati tänavu kuute käblikut, ühte hallõgijat, ühte vesipappi ja ühte tetre. Esmakordselt jõudis aialinnuvaatluse nimekirja metsis. Röövlindudest külastas vaatluskohti peale tavapärase raudkulli (46 lindu), hiireviu (7), kanakulli (6) ja värbkaku (4) ühes kohas veel merikotkas ja ühes kohas kodukakk. Ühte aasta lindudest – kaelus- turteltuvi – kohati neljas kohas, ühes neist lausa 9 lindu korraga. Turteltuvi ettearvatult ei kohatud, nemad on veel Aafrikas talvitamas.

7 Talvine aialinnuvaatlus 2016

Talvisest aialinnuvaatlusest võttis 29.-31. jaanuaril osa 2799 linnusõpra 2000 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 58 297 lindu 64 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli seitsmendat aastat järjest rasvatihane, keda kohati rohkem kui 93% vaatluskohtades ja kes moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas rohevint, kolmas oli põldvarblane. Vaadeldud lindude keskmine arv vaatluskohas oli möödunud kuue aasta keskmisega võrreldes 21% madalam, kõige tüüpilisem lindude hulk vaatluskohas ehk mood kahanes aga lausa 26%. Tänavune kohtamissagedus oli möödunud kuue aasta keskmisega võrreldes madalam enam kui pooltel linnuliikidel, isendite arv vaatluskohas jäi keskmisest allapoole aga kahel kolmandikul linnuliikidel. Sellise suure languse põhjuseks saab pidada mitmenädalasele paksu lume ja krõbeda külmaga talveilmale järgnenud suurt sula, mis oli aialinnuvaatluse ajaks kestnud juba pea nädala. Linnud külastavad toitmiskohti raskete ilmaoludega rohkem ja pehme ilmaga vähem. Vähearvukatest ja põnevatest liikidest kohati tänavu 12 hallõgijat, 4 käblikut ja ühte vainurästast. Röövlindudest külastas vaatluskohti peale tavapärase raudkulli (38 lindu), kanakulli (9), hiireviu (13) ja värbkaku (3) kahes kohas veel taliviu ja ühes kohas tuuletallaja. Liiginimekirja muutis värvikamaks ka üks tõeline talvine haruldus - roherähn.

6 Talvine aialinnuvaatlus 2015

Talvisest aialinnuvaatlusest võttis tänavu 23.-25. jaanuaril osa 2727 linnusõpra 1838 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 70 376 lindu 64 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli kuuendat aastat järjest rasvatihane, keda kohati rohkem kui 95% vaatluskohtades ja kes moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas põldvarblane, kolmas oli rohevint. Enamiku liikide puhul ei toimunud arvukuses ega kohtamissageduses olulisi muutusi, peamine tõusja oli siidisaba ja langeja leevike. Vähearvukatest ja põnevatest liikidest kohati tänavu vaatluskohtades nelja hallõgijat, kolme väikepütti, ühte hoburästast ja ühte vesipappi. Röövlindudest külastas vaatluskohti peale tavapärase raudkulli (70 lindu), kanakulli (13) ja aasta linnu hiireviu (16) kuues kohas ka värbkakk.

5 aasta kokkuvõte

5 Talvine aialinnuvaatlus 2014

Talvisest aialinnuvaatlusest on nüüdseks kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse (citizen science) algatus, millest võttis 24.-26. jaanuaril osa iga 380. eestimaalane. Vaatlused edastas 3449 linnusõpra 2353 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 86 652 lindu 60 liigist. Kõige arvukam liik oli viiendat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 96% vaatluskohtadest ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas põldvarblane, kolmas oli rohevint. Enamike liikide puhul ei toimunud arvukuses ja kohtamissageduses olulisi muutusi, peamine tõusja oli invasiooniliik suur-kirjurähn. Vaatluskohtades nähti linde mullusest rohkem, liigiline mitmekesisus püsis stabiilne.

4 Talvine aialinnuvaatlus 2013

Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Eesti kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal üha enam inimesi. 2013.a toimus linnuvaatlus 26. ja 27. jaanuaril. Vaatlejate ja vaatluskohtade hulk on neljandat aastat toimuval vaatlusel võrreldes 2010. aastaga enam kui kahekordistunud, mullusega võrreldes kasvas osavõtt neljandiku võrra. Ka linde nähti vaatluskohtades mullusest märkimisväärselt rohkem, samuti tõusis liigiline mitmekesisus. Oma vaatlused edastas 2501 linnusõpra 1817 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 65 266 lindu 61 liigist.

3 Talvine aialinnuvaatlus 2012

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 28. ja 29. jaanuaril läbiviidud talvise aialinnuvaatluse 2012 käigus edastas vaatlused 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk pea kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist. Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal.

2 Talvine aialinnuvaatlus 2011

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 29. ja 30. jaanuaril läbiviidud talvise aialinnuvaatluse TALV 2011 käigus edastas vaatlused 1134 linnusõpra 948 paigast üle Eesti. Teist aastat aset leidnud vaatluse käigus vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam liik oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.

1 Talvine aialinnuvaatlus 2010

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 30. ja 31. jaanuaril läbiviidud talvise aialinnuvaatluse TALV 2010 käigus edastas vaatlused 1072 linnusõpra 888 paigast üle Eesti. Esimest aastat aset leidnud vaatluse käigus vaadeldi 37 046 lindu vähemalt 62 liigist. Kõige arvukam liik oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust.