2023. aasta tulemused

27.–29. jaanuaril toimunud neljateistkümnendal talvisel aialinnuvaatlusel osales 2341 linnusõpra 1513 paigast üle Eesti. Nagu vaatluse nimele kohane, tehti tänavu 94% vaatlustest aedades, 6% parkides ja ülejäänud seitsmel juhul kalmistul.

Kolme vaatluspäeva jooksul loendati 47 945 lindu 65 liigist. Vaatluskohas kohati keskmiselt 32 lindu, mis on varasemate aastate keskmisest kolme linnu jagu vähem. Vaatluskohas nähtud lindude keskväärtus (mediaan) oli pikaajalisest keskmisest kahe linnu võrra madalam. Poolte liikide kohtamissagedus kahanes, pooltel kasvas. Ka muude näitajate poolest olid tulemused pikaajalisele keskmisele lähedased, kuid lindude arvukus vaatluskohas oli selgelt madalam.

Vaatluspäevadel jätkus käesolevale talvele omane heitlik ilm, mis mõjutas nii lindude arvukust aedades kui ka vaatlejate innukust. Lumikatte puudumine ja nullilähedased temperatuurid võimaldasid lindudel hõlpsalt kätte saada looduslikku toitu ja vajadus inimese pakutava abi järgi oli tagasihoidlik. Vaatluskohas loendatigi märgatavalt vähem linde kui mullu, mil vaatluspäevade ajal rullus üle Eesti talve võimsaim tuisk. 120 linnusõpra andsid teada, et ei ole tänavu lindude toitmist alustanudki.

Kõige arvukam linnuliik oli neljateistkümnendat aastat järjest ootuspäraselt rasvatihane, keda kohati 94% vaatluskohtades ja kes moodustas täpselt neljandiku kõikide lindude koguarvust. Ülejäänud poodiumikohad olid tavapärasele sarnased: teise koha saavutas põldvarblane, kolmas oli koduvarblane. Kohtamissageduse arvestuses olid usaldusväärse valimiga liikidest eelneva 13 aasta keskmisega võrreldes suurimad tõusjad siisike, hallpea-rähn ja tutt-tihane. Suurimad langejad olid leevike, rohevint, hakk ja talvike.

• 2023 üldkokkuvõte